Teet Daaniel. Foto: erakogu

Nädal tagasi sai teoks Teet Daanieli suur unistus: ta ujus esimese eestlasena Euroopast Aafrikasse, üle 18-kilomeetrise Gibraltari väina. Ta on ka ainus baltlane, kel on ette näidata sertifikaat Euroopast Aafrikasse ujumisest.

„See oli nii ülev hetk, kui tõusin õhtu eel Aafrika rannikul kahe meetri kõrgustest lainetest viivuks püsti ühele kaljunukile. Gibraltari väina ületamine loeti õnnestunuks, kui olime käega kalju ära puudutanud. Oli supertunne. Lained peksid ümberringi. Saime vaid korraks veest rinnuni välja tõusta, ohtlik oli kauemaks jääda. Lained oleksid meid vastu kaljut paisanud,” kirjeldas Teet Daaniel võrratu emotsiooniga hetke, mil ta oli ühe oma unistuse teoks teinud. Selleks oli ta valmistunud mitmeid aastaid, eriti intensiivne oli treenimine viimasel aastal.

Juba 24. augustil algas väinaületajatel, keda on igal aastal kokku 24, viimane pikk suure koormusega ettevalmistus keerulistes oludes ujumiseks. Trenni tehti Barcelonas, nii meres, jõusaalis kui basseinis väinaujumiste korraldaja MarcCaballe juhendamisel.

Viis päeva ootust

3. septembril jõudis Daaniel oma nelikuga, grupis oli peale tema veel kolm hispaanlast, Pürenee poolsaare tippu Tarifa linna. „Ilmaolud olid karmid. Lained olid kõrged ja mitmel päeval oli mere kohal paks udu. Meie starti lükati ilma tõttu edasi. Tegime kohapeal meres trenni ja närvipinge aina kasvas, kas üldse pääseme ujuma. Päev enne meid startis neli ameeriklast, kuid neist kaks katkestas ränkraske ujumise,” rääkis Teet Daaniel LõunaLehele.

Eestlase, seni ainsa Baltikumi esindaja, kes üritas üle väina ujuda, olid korraldajad koos kaaslastega määranud teise gruppi. Kolmapäeval anti teada, et neljapäeva hommikul algab nende ujumine. Kõrgete lainete ja tuule tõttu lükati start pealelõunaks.

„Oli juba viies päev ujumist oodates. Lained olid üle kahe meetri, tugev tuul, pidime kiiresti alustama, et laine meid Tarifa ranniku kividesse ei uhuks. Ujusime vahetpidamata tunni. Ujusime kõrvuti, kuid laine vedas meid ka veidi laiali. Viiel korral saime saatepaadist süüa-juua. Et lained meid trajektoorilt (suunda aitas hoida spetspaat) välja ei uhuks, tuli süüa-juua kähku, maksimaalselt 30 sekundiga,” jutustas raske katsumuse hoovusterohkes tiheda laevaliikluse ja mereelukatega väinas läbi teinud eestlane.

Stardi ajal oli vesi +16, väina keskel juba +20. Päike kõrvetas. Seekord mehed vaalade ja delfiinidega ei kohtunud, kuid ujumise ajal oli pidevalt kuulda delfiinide omavahelisi häälitsusi. Võimas ja ühtlasi pisut ärev oli vaatepilt, kui ujujate silme eest kerkisid 16-korruselise maja kõrgused tankerid.

„Teekond oli pingeline ja kõrgetes lainetes kroolida oli ränkraske, kuid jumal on ujuja. Lained olid kohati üle 2,5 meetri kõrgused. Meid aitas hoovus. Ületasime väina nelja tunni ja ühe minutiga,” rääkis Teet Daaniel. Nii kiiret ujumist ei osanud grupp tema sõnul oodata.

Heategev eesmärk

Ujujaid saatis kolm paati: ühes sõitsid ujumise korraldajad, teises kaks toitlustajat ja kolmandas paadis oli lisaks paadijuhile kaks Eesti Kaval-Antsu võttegrupi filmimeest, et jäädvustada Teedu ohtlik ujumisteekond dokumentaalfilmiks.

Peale emotsioonid lakke viinud hetki Aafrika mandri kalju juures ronisid ujujad korraldajate paati, et naasta Tarifasse, Euroopasse. „Olin vees mässamisest kuum, kiskusin enda jahutamiseks paadis kohe kalipso seljast. Päike kõrvetas, olin väsinud, kuid tunne oli fantastiline. Paadisõiduks kulus kaks tundi,” kõneles pikki elamuslikke ujumisi nautiv Teet Daaniel.

Ta pühendas oma ujumise heategevuslikuks eesmärgiks: ekstreemse ujumisega kogus ta annetusi diabeedihaigetele lastele vajalike tarvikute soetamiseks.

Grupp tõstis koos treeneri ja abilistega 8. septembri õhtu Hispaanias Tarifas restoranis pokaali šampusega ‒ pikk visa treenimine oli mehed viinud ühe suure unistuse täitumiseni. Teet jäi peale pingutust ja enne ujumist magamata ööd veel paariks päevaks Tarifasse end välja puhkama, taastuma. Kodus tähistas ta oma võitu pere ja sõpradega. „Väsimus on ikka veel korralikult sees, kuid saadud emotsioonid võimsad,” tunnistas Teet Daaniel teisipäeva õhtul.

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 15/09/2016 09:14:58