Suve jooksul tuli vetelpäästjatel tihti keelata lemmikloomaga randa tulnuid. Jätke meelde: see on keelatud! Foto: Maarius Suviste

Lõuna-Eesti randades möödus suvi G4Si vetelpäästjatele üldiselt rahulikult. Rohkem rahvast tõid randadesse mitmed üritused, festivalid, spordivõistlused ja jaanipäevajärgsed palavad ilmad. Siis oli ka vetelpäästjatel rohkem tööd.

G4Si vetelpäästjad olid suvel ametis Pühajärve, Põlva paisjärve ning Võru Kubija ja Tamula rannas.

Pühajärve rannas oli rohkem tööd jaanipäeva paiku, mil olid palavamad rannailmad ja Pühajärve rannafestival. Sel ajal käis randa rohkem inimesi ja kahjuks sattus sinna ka rohkem alkoholijoobes inimesi. 23. ja 24. juunil tuli vetelpäästjatel kahe päeva peale kokku korrale kutsuda 60‒80 alkoholijoobes inimest, rääkis G4Si Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

Juuli keskpaigas segasid rannalisi aga herilased, mille tõttu pöördusid palju nõelata saanud esmaabi saamiseks vetelpäästjate poole.

Rannavalve päevikusse on märgitud kokku 18 esmaabi andmise juhtu. Enamik neist marrastused ning lõike- ja torkehaavad. 23. juunil anti üks rannaline üle kiirabile. Inimene oli saanud lihahaava, mida vetelpäästjad aitasid puhastada, ning seejärel anti ta kiirabimeedikute hoole alla.

Ohtlik liumägi Pühajärves

30. juulil sai väike poiss Pühajärves oleva liumäe juures mängides silma alla lahtise haava ja viidi polikliinikusse. Vetelpäästjate sõnul tuleb aeg-ajalt kahjuks ette seda, et lapsed liumäel mängides saavad põrutusi ja kriimustusi. G4Si rannavalve on Reimo Raja sõnul ka Otepää vallavalitsusele teada andnud, et see liumägi pole mängimiseks turvaline.

3. juulil käisid üle Eesti tugevad tormituuled. G4Si vetelpäästjad tõid sel päeval Pühajärvel kaldale kaks seltskonda, kelle paadid oli tugev torm ja vihmasadu uputanud. Isa ja tütar pääsesid tänu päästevestidele, teine paadiseltskond sai tormi eest varju ühel saarel RMK puhkemajas.

Üheksal juhul tuli korrale kutsuda veesõidukiga (näiteks vesirattaga) ujumisalale sattunuid. Kuna mootorpaadiga Pühajärvel sõita ei tohi (v.a eriotstarbelised mootorpaadid, nagu rannavalve paat), siis paaril korral tuli ka seda inimestele meelde tuletada.

Peamiselt tekitasid vetelpäästjaile suve jooksul probleeme klaastaaraga või alkoholiga randa tulnud inimesed, samuti lemmikloomaga rannalised.

Selle suve rannarekord oli suve palavaimal päeval, 25. juunil. Siis oli Pühajärve rannas umbes 450 inimest.

800 inimest Tamula rannas

Põlva paisjärve ääres ning Võru Kubija ja Tamula rannas märkimisväärseid juhtumeid ei olnud, ütles G4Si Eesti kommunikatsioonijuht. Põhilised probleemid olid samad, mis teisteski Eestimaa randades. Vetelpäästjatel tuli keelata lemmikloomaga randa tulnuid ja tuletada inimestele meelde, et klaastaarat ei tohi randa kaasa võtta, sest sellest jäävad sageli maha klaasikillud, mille tõttu inimesed võivad end vigastada.

Enim anti esmaabi Tamula rannas, kuna seal käis rohkem rahvast. Suve jooksul tuli vetelpäästjatel anda esmaabi poolesajale inimesele. Enam kui pooltel juhtudel tuli tohterdada lõikehaavu, paarikümnel juhul marrastusi, ütles Reimo Raja.

Põlva rannas lehvis juuni lõpus ja juuli alguses punane lipp, kuna veest leiti normist 3,8 korda rohkem enterokokke ja ujumine polnud seetõttu soovitatav. Vallavalitsuse teatel võis sellise olukorra põhjustada 26. juuni tugev vihm, mis kandis järve kajakate väljaheiteid nii saarelt kui rannast, tuues kaasa bakterite rohkuse vees.

Põlva paisjärve puhkajate rekord jäi juuli kolmandasse nädalasse, mil rannas käis päeva jooksul 100 inimest. Tamula rannarekord sündis pärast jaanipühi. Palavatel suvepäevadel leidis päeva jooksul tee randa 800 inimest. Kuna sealkandis toimus võidupüha paraad, siis tõi seegi randa rohkem inimesi. Kubija rannarekord oli juuli viimasel nädalal, mil rannaliste arv küündis 120 inimeseni, lisas Raja.

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 15/09/2016 09:09:43