Mis saab Sangastest, peaks juba varsti selge olema. Foto: Maarius Suviste

LõunaLeht uuris kagunurga omavalitsustelt, kes kellega liitumisläbirääkimisi on pidama jäänud ja miks nii otsustati.

Pühapäeval ja esmaspäeval küsiti Laheda vallas Põlvamaal elanike liitumiseelistusi. Vallavanem Sirje Tobreluts lausus, et elanikel oli valida nelja variandi vahel. „Põlva vald tegi meile liitumisettepaneku, ka Võru vallaga oleme liitumist arutanud, kuid vastust ei ole saanud, kolmas variant on Kõlleste, Kanepi, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallaga liitumine,” tutvustas ta.

Tobreluts lisas, et neljanda variandina on omaette jätkamine olukorras, kus sundliitmisi ei tule, sest „üle kahekümne omavalitsuse üle Eesti on ju haldusreformi kava elluviimisega seonduvate küsimustega riigikohtusse pöördunud”.

1023 hääleõiguslikust ütles oma sõna vaid 123 lahedalast. Suurem toetus anti valla eraldi jätkamisele, järgnes ühinemisettepanek Võru, kolmandana Põlva vallaga.

Mooste vald otsustab kahe nädala pärast, kas läbirääkimisi alustada Räpina või Põlva vallaga. „Oleme harjunud Põlvasse käima, sealses gümnaasiumis ja huvikoolis on meie lapsi enam kui Räpinas ning tohtreid on Põlvas samuti enam,” loetles vallavanem Ülo Needo Põlva eeliseid.

Ettevaatlikuks teeb moostelasi see, et Põlva on Räpinast suurem omavalitsus: moostelased kardavad esimesega liitumisel tagaplaanile jääda.

Räpina vallavanem Kaido Palu meenutas, et nemad tegid liitumisettepaneku jaanuaris koguni seitsmele omavalitsusele, neist kahele Tartumaalt. Piirissaare vastas kohe eitavalt, Meeksi valla otsus pole veel teada. Palu märkis, et Räpina suunas jätkavad Mikitamäe, Veriora ja Värska, kuna sealt on Räpina saanud jaatava vastuse. Mooste otsus tuleb kuu teisel poolel. Ahja ja Orava vald andsid Räpinale eitava vastuse.

Orava vallavolikogu esimees Ilmar Ploom ütles, et nemad liituvad Vastseliina vallaga, sest oravalased soovivad Võrumaaga liituda.

Võru vald: Võru linnaga me ei liitu

Vastseliina vallavolikogu esimees Urmas Juhkam kinnitas Ploomi öeldut ja lisas, et Vastseliina tegi liitumisettepaneku ka naabervallale Missole, kuid said sealt vastuseks, et missolased soovivad kindlat tulevikku, mitte ühinemist sundliitumist ootama jääva vallaga.

„Meie ja Orava elanike koguarv jääb alla 3000, Missos elas aasta algul 645 inimest, nii et kolme peale me nõutavat 5000 elanikku kokku ei saa,” rääkis Juhkam. Ta lisas, et Vastseliina teisel naabril, Meremäel, on konfliktne seis ja selles olukorras on raske läbi rääkida.

Juhkam oletas, et suure tõenäosusega jäävad liituvad Orava ja Vastseliina sundliitmist ootama. Võru linnaga nad ühise piiri puudumise tõttu ei saa liituda, sest linnaga piirnev Võru vald ei soovi ilmselt ülisuureks laieneda.

Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden kinnitas, et Võru, Lasva ja Sõmerpalu liituvad ja selle elanike arv ületab 8000. „Võruga me ei liitu, linnaga jäävad partnerlussuhted,” märkis ta. Süüden lisas, et kolme liituva valla nimi on teadmata, sest vabariiklik nimekomisjon ei pidanud Võhandu nime sobivaks.

Nõutavat 5000 elanikku ei saa täis ka ühinemisläbirääkimisi pidavad Antsla ja Urvaste. Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp märkis, et liitumise järel elab omavalitsuses kuni 4700 elanikku.

Nii Vastseliina kui ka Antsla valla volikogu esimees on seisukohal, et omavalitsuste haldussuutlikkus on elanike arvust palju olulisem. „Liitumine peab ikkagi loogilistest sammudest lähtuma. Kus ikkagi inimesed koos käivad ning kooli- ja kultuurielu on ühine, need omavalitsused sobivad ühiselt edasi minema,” lisas Müürsepp.

Valga linn peab valdadega läbirääkimisi

Võru linn jätkab seniseid Võrumaa omavalitsuste läbirääkimisi arvestades samamoodi, sest näiteks ühise piiri puudumine Vastseliinaga takistab neil liitumist. Linnapea Anti Allas märkis, et maakonna omavalitsuste esindajad on korduvalt kohtunud, et liitumises eluterve konsensus saavutada, kuid paraku tulutult. „Oleme endiselt avatud läbirääkimisteks ja kui keegi annab vastava signaali, alustame läbirääkimisi,” lisas ta.

Teistsugune on seis naaberlinnas Valgas, kus linnapea Kalev Härgi sõnul peetakse ühinemisläbirääkimisi Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vallaga ehk osa linna lähiümbruse valdadega. „Praeguste ühinemisläbirääkimiste põhjal moodustub lähiajal Valgamaale kolm kuni neli omavalitsust, mis on viieks kuni kümneks aastaks optimaalne,” märkis Härk. Tema sõnul on omavalitsuste praeguseid ülesandeid ja rahastamist arvestades maakonnasuurune omavalitsus optimaalne.

„Kuid omavalitsuste ühinemine ja kujunemine on evolutsiooniline protsess, millega inimesed peavad järk-järgult kohanema,” täpsustas Kalev Härk. Ta lisas, et järgmises laines jõutakse praeguste maakondade suuruste omavalitsuste moodustumiseni.

Sangaste vald on vallavanem Kaido Tambergi sõnul teinud ühinemisettepaneku Otepää, Palupera, Puka, Võrumaa Urvaste, Põlvamaa Kanepi ja Tartumaa Rõngu vallale.

„Puka ja Rõngu vastasid eitavalt, teistega käivad läbirääkimised. Valga linna ettepanekule vastasime eitavalt, kuna linn jääb kaugele ja siis tekiks uus suur omavalitsus. Õru liitumisettepanek nurjus, sest me ei saanud nõutavat elanike arvu täis,” meenutas ta.

Tamberg lisas, et sangastelasi tõmbab Otepää, see on neile omasem ja veidi sarnanegi. „Meile tundub liitumine Otepääga senini vastuväideteta, teised läbirääkijad soovivad lõpliku otsuse tegemiseks rahva arvamust teada,” lausus ta.

Setumaa valda veel ei tule

Hoolimata ülemsootska Aarne Leima ja teiste pingutustest praegu ühtset Setumaa valda ei tule. „Kui me omaette Setumaad ei saa, on Värskal ja Mikitamäel ainus võimalus Räpinaga liituda, sest selleta jääksid need vallad sundliidetavaks. Misso vallast on teada, et kui millalgi tuleb üks Setumaa vald, lubavad nad Luhamaa osal Setumaa valla alla minna,” selgitas ta.

Eile oli Meremäel vallavolikogu istung. Leima märkis, et praegu on Meremäe sundliidetav vald, millel Võru poole liitumine on peaaegu lõigatud. Ülemsootska loodab, et Meremäe liitub ka Räpinaga, sest siis on enamik Setumaast Räpina vallas. „See on vähemalt pool võitu,” lisas ta.

Aasta lõpuks tuleb liitumislepingud allkirjastada.

Mis takistab maakonnast omavalitsuse moodustamist?

Kolme suurt omavalitsust kagunurka ei tule, sest enamik vallajuhtidest on selle vastu.

Võru vallavolikogu esimehe Priit Süüdeni sõnul on Võrumaast ühe omavalitsuse moodustamine ebamäärane ja Võru rajooni meenutav.

„Suurimad hirmud ja müüdid on seotud omavalitsussisese ääremaastumise süvenemisega ja töökohtade kadumisega,” ütles Kalev Härk. Tema sõnul takistab maakonnasuuruseks omavalitsuseks ühinemist ka väikeste tõmbekeskuste vaheline konkurents, kus konkurentideks peetakse naabertõmbekeskusi. „Inimestele ja investeeringutele konkureeritakse ühiselt Tallinna ümbruse ja Põhjala riikidega,” leidis Valga linnapea.

„Praegune haldusterritoriaalne reform jääb kosmeetiliseks ja riigisisene ebavõrdsus säilima, kui kohalikesse eelarvetesse ülesannete täitmiseks lisaraha ei leita,” ütles Härk. Tema sõnul kasutavad ühinemisläbirääkimiste saginat ära ametkonnad, kes hiilivalt vähendavad oma kohalolekut väljaspool Tallinna. Seegi süvendab inimestes umbusku muutustesse.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 08/09/2016 10:04:36