Piirikaubanduses keskendub alkoholi põhimüük spetsialiseeritud alkoholipoodidesse. Foto: Janar Kotkas

Kui siiani on riigijuhtide tasemel siin-seal kõlanud väiteid, justkui poleks pärast aktsiisitõusu piirikaubandusel märkimisväärset mõju, on nüüd ametlikult selgus majas: eelmise aastaga võrreldes on alkoholiaktsiisi laekunud ligi 13 protsenti vähem.

Teisipäeval andis rahandusministeerium teada, et alkoholiaktsiisi laekus augustis 17,3 miljonit eurot, mida on 12,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. „Suvekuudel on tavapärane, et suurenevad alkoholi deklareeritavad kogused, seda nii kange alkoholi kui õlle osas,” selgitas ministeerium oma analüüsis. „Kui juunis olid kogused ootuspärased, siis juulis osutus deklareeritavate koguste langus oodatust suuremaks. Osaliselt põhjustas seda inimeste suurem liikumine puhkuste perioodil, tuues kaasa ostude suurenemise piiriäärsetest poodidest.”

Ministeeriumi hinnangul on edasised kuud endiselt mõjutatud varude realiseerimisest ning jätkuvast piirikaubanduse osa suurenemisest: „Aasta lõpus kahel viimasel kuul on oodata aktsiisimäärade tõusule eelnevat tavapärast varude soetamist, mille tõttu laekumised suurenevad.”

Aktsiis tõuseb veelgi

1. veebruarist tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsenti. Valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et reformierakondlaste, sotside ja IRLi valitsusliit tõstab tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks järjekindlalt aktsiise. Ja nii kerkivad need ka järgnevatel aastatel.

Eestis müüdav kallim alkohol on aga vesi piiriäärse kaubanduse veskile. Eriti tänulik on Läti riik: üha rohkem eestimaalasi (aga ka soomlasi ja Soomes elavaid-töötavaid eestimaalasi) käib üle piiri nii odavamat kanget kärakat kui ka kesvamärjukest ostmas, aidates sellega täita oma tagasihoidlikul, ent järjekindlal moel Läti riigikassat.

Justkui rahandusministeeriumi analüüsi kinnituseks esitleti eile Tallinnas uuringut „Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse ulatus 2016”, mille olid tellinud alkoholitootjate ja maaletoojate liit, õlletootjate liit ning kaupmeeste liit. Uuringufirma Norstat Eesti Asi tehtud uuring näitas, et Eesti-Läti piirikaubandus ei ole kaduv ega pelgalt Lõuna-Eestiga piiritletav nähtus.

Piirikaubandus Lätiga puudutab kogu Eestit, aga lõunapoolsetes maakondades on see eriti mastaapne. Augustis korraldatud elanike küsitlus näitas, et 28 protsenti tööealistest (18‒64) eestimaalastest on tänavu Läti piiripoodidest alkoholi ostnud. Küsitud oli just Valka, Ruhja ja Ainaži (Ikla) poodide kohta.

Küsitluse tulemus: sõit alkoholi järele tasub ära

Tulemused maakonniti on säärased.

Valgamaa: 70 protsenti tööealistest on ise ostnud sel aastal alkoholi naaberriigi piiripoodidest.

Võrumaa: 54 protsenti tööealistest on alkoholi ostnud sel aastal mõnest Läti piiripoest, tõenäoliselt Valkast.

Põlvamaa: 46 protsenti on käinud Lätist alkoholi ostmas. Põlvamaalt on Valgamaa ja Võrumaa järel käinud kolmandaks suurim osa elanikke Läti piiripoodidest alkoholi ostmas.

Üle veerandi maakonna tööealistest elanikest on tuttavate kaudu tellinud alkoholi Läti piiripoodidest Kagu-Eestis. Eestis keskmiselt on see näitaja 12 protsenti.

Sagedaste (neli korda või enam) Lätist alkoholi ostjate osakaalult on esirinnas Valgamaa (56 protsenti kõigist alkoholi piiripoodidest ostnutest), järgnevad Võru- ja Põlvamaa (mõlemad 21). Eesti keskmine on 14 protsenti. Ülejäänud ostlejad on piiripoodides käinud kolm korda või vähem.

Lõuna-Eesti maakondades hindas sõitu äratasuvaks ülekaalukas enamik vastajaid. Valgamaalt ütles 78 protsenti piiripoode külastanutest, et sõit tasus kindlasti ära. Valgamaalt ei arvanud mitte ükski inimene, et sõit Lätti alkoholi ostma ei tasuks neile ära.

Enamikus lõunapoolsetes maakondades jäi nende vastajate osa, kes sõitu äratasuvaks ei pidanud, 10 protsendi kanti. Valgamaal ei olnud neid üldse, selgus uuringust.

Lõunaeestlased tunnevad Eesti keskmisest palju sagedamini inimesi, kes käivad Lätist alkoholi ostmas. Kui Eestis keskmiselt tunneb 40 protsenti inimestest kedagi, kes ostab alkoholi Lätist, ja harjumaalastest vaid iga neljas teab kedagi, kes käib Lätist alkoholi ostmas, siis Lõuna-Eestis teab Lätist alkoholi ostjaid keskmiselt 70 protsenti elanikest. Kõige rohkem on neid Valga- ja Põlvamaal.

Õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk ütles kommentaariks, et maksulaekumine kahaneb tänavu kõigilt alkoholiliikidelt ja saavutab suurima madalseisu järgmisel aastal. „Eestis tarbitavast kangest alkoholist ostetakse Lätist 2017. aasta lõpuks kuni 30 protsenti, õlleostudest ligi 13 protsenti. Kui Soome turistid harjuvad Eesti asemel Lätis ostureisidel käima, siis on selle mõjud kogu turiste teenindavale sektorile enneolematult rasked,” märkis ta.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi ütles, et alkoholimüügi dünaamika Eestis näitab selgelt tugevat langust. Müügimahtude langus on olnud kõige suurem Valga-, Võru- ja Põlvamaal – osas kauplustes isegi kuni 57 protsenti. Teistes Eesti piirkondades sai tugevam, isegi 35-protsendiline müügimahu langus alguse aprillis, mil hoogustus Eesti-Läti alkoholiturism. „Piirikaubandus puudutab enim kaupmehi, kellel pole alkoholi müügimahu drastilist langust võimalik ülejäänud Eesti või rahvusvahelise turu abil tasakaalustada. Suurim surve on kohalikule väikekaupmehele ja kohalikele töökohtadele,” lisas Savi. „Lätti sõites ei piirdu ostlemine ainult alkoholiga, see hõlmab üha jõulisemalt ka kütust, tubakat, toitu, esmatarbekaupu ning ka kohalikke teenuseid.”

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 08/09/2016 09:58:13