Foto: Radar

Lõhe tuleb sügiseti Eesti jõgedesse kudema ja kehtib püügikeeld, aga sellest hoolimata otsustab osa kodanikke ebaseaduslikult, sageli ööpimeduses, asuda väärtuslikku kalamarja püüdma. See on vähendanud lõhe arvukust.

LõunaLehte informeeriti, et Eesti Kalastajate Seltsi eestvedamisel hakatakse ka Lõuna-Eestis kalakudu kaitsma. Kokku on pandud viieliikmeline seltskond, inimesed on pärit Võrust ja Põlvast, ning ette võetakse esialgu neli jõge: Mustjõgi, Pärlijõgi, Võhandu ja Ahja.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et nendeni veel teavet jõudnud pole. „Küllap siis kohalikud kalastajate seltsi liikmed alles kaaluvad asja. Meie kalakaitseosakonna info järgi olevat kunagi kevadel juttu olnud, et ehk saab Põlvamaal latika kudealade kaitseks kaasata vabatahtlikke, aga rohkem nad praegu ei teadnud,“ ütles ta.

„Mis puudutab sügisesi probleeme, siis on need seotud eelkõige lõheliste kudeajaga. Ka Lõuna-Eestis on forellijõed, mis vajavad tähelepanu, samuti Koiva jõgi koos lisajõgedega,“ täpsustas Tuul.

Suurimad murekohad on aga Põhja-Eestis, kus vabatahtlikud juba tegutsevad. „Põhilised lõhejõed on Harjumaal ja Lääne-Virumaal, mistõttu on neis maakondades kindlasti kõige suurem püügisurve ja vajadus kudeajal jõgedel valvata. Seepärast ongi inspektoritele appi tulnud vabatahtlikud Eesti Kalastajate Seltsi eestvedamisel. Näiteks möödunud sügisel korraldasid nad Keila jõel ligi kolm nädalat kestnud ööpäevaringse valve,“ selgitas Tuul.

Eelmise aasta sügisel käisid telesaate „Radar“ tegijad kaasas öisel veekogude valvamisel. Strateegiliselt paigutunud grupid hoidsid raadioside abil ühendust, vahendasid liikumisi, seadsid üles liikumiskaameraid. Kalastajate seltsi liikmed ohverdavad oma öiseid unetunde, sageli enne järgmist tööpäeva, et kalade arvukust säilitada.

Trahvid on suured, aga röövpüüdjaid ahvatleb hõlptulu ja kuuga teenitav ebaseaduslik „aastapalk“. Seni pole keskkonnainspektsioonil olnud lihtsalt ressurssi, et kõiki vajalikke jõgesid valvata, vabatahtlike lisandumine on aidanud aga selle probleemiga tegeleda.

Vabatahtlike initsiatiiv on ka laiemat tunnustust leidnud. „Möödunud aastal sai lõhejõgede valvamine aasta teo tiitli,“ viitas Tuul.

„Mis puutub veel Lõuna-Eesti ja tegelikult kogu Eesti kalapüügiprobleemidesse, siis peamine on ikkagi ebaseaduslike võrkudega püük,“ nentis ta.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 08/09/2016 09:41:03