Anneli Ott.

Riigikogu liikme töö oma valimispiirkonnas on suvisele ajale vaatamata aktiivne, sest istungitevaba aeg annab hea võimaluse kohtuda valijatega.

Suve jooksul on olnud võimalus kohtuda väga paljude inimestega, sealhulgas mitmete organisatsioonide esindajatega. Eestis korraldatakse palju festivale ja teisi rahvarohkeid üritusi, kus samuti on võimalus kuulata inimeste arvamust Eesti elu kohta. Hea on tõdeda, et neil üritustel, kus osalesin, tulid inimesed alati juurde ja rääkisid oma seisukohtadest ühes või teises poliitilises küsimuses.

Riik raskel ajal põllumehi ei aita

Juuli algul toimus Sõmerpalus Roosu vabaajakeskuses Kagu-Eesti saadikute kohtumine põllumeeste esindajatega, kus arutleti põllumajanduse ning selle pikemaajaliste arengute üle. Põllumeestele teeb suurt muret, et Eesti riik neid raskel ajal ei aita, vaid kohtleb neid naaberriikide ametikaaslastega võrreldes tunduvalt kehvemini, suurendades ebatervet konkurentsi.

Kuniks Euroopa Liidu toetused meie põllumeestele on väiksemad kui vanematele liikmesriikidele, on tekkinud vahe korvamiseks lubatud põllumehi toetada 21,5 miljoni euro suuruse üleminekutoetusega. Eesti ei ole üleminekutoetust maksnud 2013. aastast, ent Läti riik maksis oma põllumeestele 2014. ja 2015. aastal toetust täies mahus ja oma põllumehi kavandatakse toetada täiendavalt ka käesoleval aastal.

Keskerakond on viimaste aastate jooksul teinud mitmel korral ettepaneku maksta üleminekutoetusi maksimaalses määras. Kahjuks ei ole Reformierakonna juhitavad valitsused näinud selleks võimalust.

Kokkuhoid suurendab kodanike kulusid

Suurt pahameelt on meie inimestes põhjustanud see, et sõidueksamite tegemise võimalus on maakonnakeskustest ära viidud, mistõttu peavad Valga ja Põlva inimesed kulutama senisest enam oma aega ja raha juhiloa saamiseks.

Maanteeameti liiklusbüroode sulgemiste ja ümberkorralduste põhjuseks tuuakse kärpevajadus, tegelikult me räägime seejuures umbes 0,85 miljonist kokku hoitud eurost, mis riigieelarve mastaabis ei ole väga suur summa.

Maanteeameti büroode sulgemise otsus kokkuhoiu eesmärgil on seda arusaamatum, et samal ajal on nagu varrukast leitud mitu miljonit eurot, millega kinni maksta riigi esindajate saamatus mandri ja saarte vahelise praamiliikluse korraldamisel.

Maksutõusud, mis vähendavad maksude laekumist

Maksutõusud on arusaadavalt samuti üks oluline teema, mis teeb meie piirkonna inimesi väga murelikuks. Teatavasti tõusid käesoleva aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisid, kuid praegu on selge, et riigieelarvesse kavandatavat lisaraha sellest pole laekunud ja plaanitud plussi asemel on maksulaekumine suures miinuses.

Kagu-Eesti kaupmehed on sattunud raskustesse, sest palju odavam alkohol on meelitanud kliendid Lätti. Kui suur peab olema meie ettevõtjate pahameel ja eelarvesse tiksuv miinus, kahjuks ei tea, sest praeguseks pole valitsus oma plaanist loobunud ja maksutõusud jätkuvad ka 2017. ja 2018. aastal.

Probleemne haldusreform

Palju pahameelt on toonud rabistades ellu viidav haldusreform. Möödunud nädalal tuli riigikogu põhiseaduskomisjonis juba kriitiliselt otsa vaadata kiirustades vastu võetud haldusreformiga seotud probleemidele.

Kõpu vallavalitsus on esitanud riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud haldusreformi seaduse mõned sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Neid omavalitsusi, kes pole sundliitmise ja kiirustamisega nõus, on lisandumas veel mitmeid. Tulemas on tõsised kohtuprotsessid ja seda põhjusel, et koalitsioonierakonnad polnud õigel ajal nõus puudustele otsa vaatama. Seadus suruti riigikogus läbi vaatamata pikkadele ööistungitele. Veelgi problemaatilisem on, et valitsuserakonnad ei ole siiani tutvustanud ühtegi haldusreformi sisulist poolt puudutavat seaduseelnõu.

Kõik need meie inimestega kohtudes algatatud teemad ja paljud teised olid riigikogulaste töölaual juba enne suve algust, kuid kahjuks ei ole neist ükski sügiseks lahendatud.

Autor: ANNELI OTT, riigikogu liige (Keskerakond)
Viimati muudetud: 08/09/2016 09:26:14