Põlva riigigümnaasiumi uus maja ei ole veel valmis, töö käib täie hooga. Eesti uusima ja kindlasti moodsaima maja saab kool alanud õppeaasta teises pooles. Foto: Maarius Suviste

Täna alustavad õppetööd nii Põlva kui ka Valga riigigümnaasium – esimene veel asenduspinnal, teine ajaloolises koolihoones.

Põlva riigigümnaasiumi direktor Alo Savi ütles, et oma maja saab kool alanud õppeaasta teises pooles.

Täna alustab koolis õppimist 217 noort, kellest 124 on tüdrukud. Enamik õpilastest on Põlvamaalt. Direktori sõnul on riigigümnaasiumis õpilasi 13st maakonna koolist alates tegevuse lõpetanud Põlva ühisgümnaasiumist ja põhikoolist, kuid õpilasi on ka Kanepist, Oravalt, Räpinast, Vilustest ja mujaltki. Vaid kaks õpilast ei ole Põlvamaalt, teine neist tuli elu muudatuste tõttu Kuressaarest.

„Koolis, nagu eluski, on tähtis saada inimeseks, kuid veelgi olulisem on sealjuures jääda inimeseks. Tähtis on vaadata elu ja inimesi heade silmadega ning leida endas julgust olla avatud, ettevõtlik, hooliv ja väärikas ning sealjuures oma eesmärgid efektiivselt ellu viia,” vastas Savi küsimusele, mida ta paneb esimesel koolipäeval õpilastele südamele.

Pool aastat asenduspindadel

Direktor on kindel, et Põlva ühisgümnaasium on mitmeski mõttes varasemast teistsugusem kool, kus õppimine ja töötamine annavad suurepärase kogemuse eluks.

„Töötame nagu alustav kool ikka: kujundame õppekava, kodukorda ja traditsioone, leiame oma põhimõtteid ja väärtusi. See on väga positiivne, et peame pool aastat asenduspindadel veetma. Koolile on see hea, kuna me identifitseerime ennast esmalt inimeste ja kooliperena, mitte seoses majaga. Esmane töötamine ja õppimine Põlva gümnaasiumis aitab tublisti kaasa meie-tunde loomisele,” arutles Savi. Ta lisas, et kooli teises majas töötamine vähendab ka ehitajatel pingeid, nood saavad töö kvaliteetselt ja rahulikult lõpuni teha.

Põlva riigigümnaasium on uus maja, mille asemel oli varem ühisgümnaasiumi internaadihoone, see aga lammutati.

Direktori sõnul hakkab kool tulevast aastast tööle Eesti uusimas ja kindlasti moodsaimas majas, kuid praeguse majata olekuga kaasnevad nii suuremad kui ka väiksemad probleemid.

„Väikseim on päris suure osa õppevahendite puudumine, eriti loodusteaduste valdkonnas. Hanked käivad ja saabuvad õppevahendid lähevad kohe uude majja. Senini ajame läbi õpetajate suurepäraste professionaalsete oskuste ja õppekirjandusega,” rääkis Alo Savi.

Ta lisas, et teine murekoht seondub samuti ajutise asukohaga, kust on bussijaama ligi pool tundi jalutada, uuest koolist kulub selleks vaid kolm minutit. Ka ringide töö ja trennid toimuvad asenduskohast poole tunni tee kaugusel.

Eile avati riigigümnaasium Valgas

Valga riigigümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ütles, et kool avati pidulikult augusti viimasel päeval.

Täna alustab koolis õppimist 153 õpilast, tüdrukuid on poistest ligi kümne võrra enam. Kõige rohkem õpilasi on Valga linnast, kuid õpilasi on ka Tsirguliinast, Harglast, Hummulist, Lüllemäelt ja Tõrvast. Kaks õpilast on Raplast ja üks Sauelt.

Murumaa nimetas ühe täna õpilastele edastatava sõnumina selle, et kooli visioon on märgata ja kaasata iga inimest, et hoogustada õpilaste eneseteostust praeguses maailmas.

„Valga riigigümnaasium võtab alanud õppeaastast kasutusele perioodõppe, mis tähendab, et õppeaasta on jagatud kolme perioodi, aga ka 75-minutilise õppetunni,” märkis direktor. Ta lisas, et õpilastele pakutakse huvitavaid valikaineid, et nende arengut veelgi toetada.

Koolis on neli õppesuunda: reaal-, humanitaar-, majandus- ning siseturvalisuse ja riigikaitse suund.

Valga riigigümnaasium ei asu uues majas, vaid kunagises rahvasuus teada Valga valges majas. Koolimaja on Andrus Murumaa sõnul aegade jooksul mitu korda nime vahetanud, kuid ta on linnas antava gümnaasiumihariduse üks sümboleid.

Võrus alustas riigigümnaasium tööd aasta tagasi.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/09/2016 07:05:07