Esmaspäeval ja teisipäeval said riigikogus üle loetud roosad, rohelised ja kollased hääletussedelid ning ootuspäraselt neilt Eesti uut presidenti välja ei koorunud. Nüüd on kandidaatidel ja kandidaatideks pürgijail aega vähem kui kuu, et endale üle Eesti valijameeste toetust koguda.

Kolmanda hääletusvooru tulemusena pääsesid valimiskogusse edasi Siim Kallas ja Mailis Reps. See aga ei tähenda, et teise vooruga välja jäänud Allar Jõksi või kokkuleppe kohaselt end peale esimest vooru taandanud Eiki Nestorit üles ei seata. Rahva surve on ka suur, et näha Marina Kaljuranda ja Mart Helmet kandidaatidena üles seatud. Jäi ju juba riigikogus kolmandas vooruski 30 sedelit täitmata, mis näitab, et paljude jaoks pole sobivat nime veel laual.

Ööl vastu kolmapäeva võttis Reformierakonna laiendatud juhatus vastu otsuse valimiskogus toetada Kallast. Varasemate arusaamade põhjal oleks see toetus justkui pidanud kuuluma Kaljurannale. Kindel on aga see, et nii Reformierakonna fraktsiooni sees kui ka teistes erakondades on neid, kes pigem oma hääle Kaljurannale annaksid.

Kagueestlasest Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm tunneb heameelt Mailis Repsi automaatse valimiskogusse pääsemise üle. „Jaa, selle eesmärgi me saavutasime. Ma arvan, et meil on valimiskogus päris head võimalused lähtuvalt sellest, milline haldusreform peaks tulema, mis on vallainimestele täiesti vastuvõetamatu, ning arvestades üldist majanduslikku olukorda ja inimeste rahulolematust. Ma arvan, et valimiskogus hakkavad valijamehed seda arvestama,” leidis ta.

Kas Kagu-Eesti valijameeste seas arvestatakse nende muredega eriti? „Jah, ja lisaks on põllumajandus kehv. Ma arvan, et valimiskogus võib tulemus olla ettearvamatu. Erakondlikult läheneda sellele valimiskogule sellel korral kindlasti ei saa. Selge see, et need kolm ja pool nädalat tuleb pingeline periood. Kandidaadid peavad kõvasti tööd tegema, et oma usaldust valijameestele tõestada,” vastas Tarmo Tamm.

Riigikogu liige: küsimus on Eesti poliitika muutuses

Kuidas suhtub aga Tamm erakonnakaaslase Repsi võimalustesse valimiskogus? „Mina olen küll optimistlik. Valitsus ei suutnud omavahel kokku leppida riigikogus, ma arvan, et meil valimiskogus on suurem tõenäosus kokku leppida,” sõnas ta. „Küsimus ei ole minu jaoks isikutes. Küsimus on Eesti poliitika muutuses. Ja ma loodan ja ootan, et presidendivalimised toovad muutuse poliitikasse.”

Eesti poliitika muutmist taotlevad ka mitmed teised presidendiks pürgijad. „Me ei välista, et võime ka nendega koos seda muutust taotleda ja ellu viia, aga Eesti vajab muutusi. Positiivseid muutusi enam ei ole. Teised riigid püüavad – Leedu ja Läti –, nad vähemalt üritavad midagi muuta. Soomes praegu maksukoormust vähendatakse. Meil ainult tõstetakse makse ja ees ootavad järjekordsed aktsiisitõusud, mis on seadusesse sisse kirjutatud. Ja kes sellest võidab? Läti, mitte Eesti riik,“ tõi Tarmo Tamm siinses piirkonnas tuntud näiteid.

Tamme fraktsioonikaaslane, kunagine Võru linnapea Anneli Ott tunneb samuti, et rahva eluolu on tulevasel presidendil vaja arvestada. „Kindel on, et tulevane president peab arvestama rahvaga ja tunnetama reaalset elu. Soovin, et iga kohaliku omavalitsuse saadik, kes valitakse valimiskogusse esindama meie piirkonda, lähtuks oma valiku tegemisel soovist valida Eestile president, kes tunneb oma rahvast ja teab, millest meie inimene unistab, ja oskab oma riiki alati väärikalt esindada,” arvas Ott.

Võrust läheb Tallinna kaks valijat

Kagueestlasest Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Uno Kaskpeit puudus riigikogust kahel päeval isiklikel põhjustel, aga hoidis asjadel silma peal. Nagu ta juba varem LõunaLehele teada on andnud, ei oleks temal seal kedagi valida olnud ja eesmärk oligi lasta hääletusprotsessil valimiskogusse jõuda. „Mis seal rõõmustada ‒ nii nagu tahtsime,“ kommenteeris ta riigikogu hääletusvoore.

Valimiskogus loodab EKRE seada üles erakonna esimehe Mart Helme. Kuigi üldine rahva toetus temale on tõsiseltvõetav, on volikogudes vähe erakonna liikmeid. „Seda küll, aga eks näeme, loodame kõige paremat. Eks Eesti rahvas teab, kelle poolt valib,” leidis Kaskpeit.

335 valijameest, neist 101 riigikogu liiget ja 234 kohalike volikogude esindajat, koguneb 24. septembril Estonia kontserdisaali. Nädal varem tuleb volikogudel oma esindajad valimiskogusse valida. Kagu-Eestist on neid Tallinna minemas 40: kaks Võrust ja 38 ülejäänud 38 omavalitsusest.

Valimiskogusse saab kandidaate esitada kaks kuni neli päeva enne valimispäeva ja seda saab teha minimaalselt 21 valimiskogu liiget. Valimiskogu võiduks on vajalik 168 valijamehe toetus.

Nii Reps, Jõks kui ka Helme üritavad esindada muutust poliitilises kultuuris ja diplomaatilises toonis. Neist tundub hetkel kõige nõrgemas positsioonis Jõks, kuigi riigikogus esimeses voorus üle oodatud häälte saamine andis signaali, et tegelikult on ta kaalutav variant teistelegi peale IRLi ja Vabaerakonna. Nestor, kui ta üles seatakse, tõenäoliselt valimiskogu teise vooru edasipääsejate hulka ei mahu, ent tema ülesseadmine võib kõvasti sogada vett ja häälte jagunemist. Kallase vastasseis on eelkõige Kaljurannaga, kes nüüd saab alatoonides mängida reedetut, kellele on Reformierakonna poolt liiga tehtud. Eesti poliitikas töötab selline retoorika tavaliselt hästi.

Praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese teine ametiaeg lõpeb 11. oktoobril.