Ain Saar. Foto: erakogu

Võru keskerakondlased on algatanud kampaania, et linna lähiajalooga tihedalt seotud ja praegu Rootsis elav Ain Saar saaks presidendilt riikliku teenetemärgi – selle eest, et 21. oktoobril 1987 aset leidnud võrulaste väljaastumine on Eesti ajaloos unikaalne. Kampaania on liikunud ka Eestist kaugemale. Kui Saar osutub teenetemärgi kavaleriks, annetab ta selle muuseumile.

„Kampaania algatasime selle pärast, et Võru linna ja Võrumaa lähiajaloo olulisemat sündmust meelde tuletada,” ütles Võru linnavolikogu esimees ja Keskerakonna Võru linnaosakonna esimees Toomas Paur. Nimelt möödub järgmisel aastal 30 aastat võrulaste väljaastumisest Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude vastu: Võru linn astus 21. oktoobril 1987. aastal Eesti organiseeritud vabadusvõitluse etteotsa Ain Saare ja Kolonni juhtimisel. „Riiklik teenetemärk on tunnustus kogu Võru ja Võrumaa rahvale vabaduse eest,” lisas Paur.

Kampaaniat alustati juuli lõpus. Ainuüksi Keskerakond on praeguseks korjanud 75 allkirja. Teiste seas on allkirja andnud ka Anneli Ott, Mart Helme, Kersti Kõosaar ja Heiki Kelp.

Paberil allkirja andnute koguarv on praegu teadmata. Täpne arv selgub 21. oktoobril, mil kultuurimajas Kannel toimub allkirjade kogumise kampaania pidulik lõpetamine. Samuti on teadmata veel interneti teel ettepanekute tegijate arv.

Allkirju kogutakse mitmel pool Võrus, näiteks keskraamatukogus ja kultuurimajas Kannel. „Kampaania on liikunud Eestist välja,” märkis Paur. Nimelt kutsub ka USA eestlaste ajaleht Vaba Eesti Sõna vabadusvõitlejat Ain Saart ja Kolonni tunnustama.

KGB ja miilits piirasid kalmistu sisse

Ain Saare soov on, et kui ta osutub teenetemärgi kavaleriks, annetab ta selle Võrumaa muuseumile, kus on väljas alaline ekspositsioon Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1 ajaloost. Saare soov on ka see, et teenetemärk oleks tunnustus Kolonnile, Võru noortele, Võru ja Võrumaa rahvale.

Praegu Rootsis elav ja Rootsi kodakondsusega ettevõtjal Berthold Ain Saarel on Võru linna teenetemärk aastast 2007.

2009. aastal kirjutas Saar LõunaLehes, et 1987. aasta sügisel hakkas rühm Võru noori korrastama räämas ja unustusse vajunud vabadussõdurite kalme. See polnud nõukogudevastane akt, vaid noorte siiras eneseteostus. 21. oktoobriks 1987 oli kavandatud mälestusmiiting Vabadussõjas langenute kalmudel.

Nõukogude võim ei suutnud aga leppida sellega, et „grupp ekstremistlikult meelestatud noori” püüab oma tegevusega õõnestada nõukogude korda. Mälestusmiiting keelustati.

Tolle päeva hommikul seati kalmistule viivatele teedele sissesõitu keelavad märgid. Õhtul piirasid kalmistu sisse KGB ja miilits. Lisajõuna olid kohale kamandatud rahvamalevlased. Ühtekokku oli kohal 400 „korrakaitsjat”, kellele tehti ülesandeks inimesi kalmistule mitte lasta.

Hoolimata keelust kogunes Võru kalmistu esisele platsile 21. oktoobri õhtuks erinevail andmetel 3000–5000 inimest. Võimude selline käitumine kutsus esile meelepaha ja nõutuse.

Võru tahteväljenduspäev

„Mida te neist kardate, hõikas Mia-Ly Daniel ja astus julgelt miilitsameestele vastu. Ta arreteeriti ja heideti arestiautosse, see aga julgust saanud rahvast enam ei peatanud. Rahvas lihtsalt valgus kalmistut piiravast „korrakaitsjate” ahelikust läbi ja suundus Vabadussõjas langenute kalmudele,” kirjutas Ain Saar. „Seal luges Epp Sõna ette kavandatud kõne ja teatas, et miitingu korraldajad on minema viidud. Kuuldes seda, rahvahulk raevus. Inimeste peade kohale ilmus rahvusvärvides lipp, millega eesotsas suunduti kalmistult kesklinna. Sel päeval ja esmakordselt okupeeritud Eesti ajaloos ei söandanud võimurid lippu maha rebida.”

Ain Saar on öelnud, et 21. oktoobril 1987 aset leidnud võrulaste väljaastumine on Eesti ajaloos unikaalne. „Varemgi oli Eestis toimunud üksikuid nõukogudevastaseid väljaastumisi. Võrus aga hakati järjepidevalt tegutsema Vabadussõja, rahvuslipu ja hiljem ka omariikluse eest. Üheskoos tunti ennast julgete ja kindlatena. Üheskoos saime üle hirmust kurjuse impeeriumi ees. Võrus toimuv andis ülejäänud Eestile julgust ja inspiratsiooni tegutsemiseks ning juba kaheksa kuud hiljem oli meie rahvuslipp ja tahteväljendus osake meie argipäevast ning iseendast mõistetav õigus ja kohustus,” on Saar meenutanud.

2006. aastal tegi Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1 Võru linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepaneku kuulutada 21. oktoober võrulaste tahteväljenduspäevaks. Sest Võru sündmus sai toimuda üksnes võrukeste ühise mõistmise ja toetuse tulemusena.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 01/09/2016 06:35:10