Foto: Malle Elvet

Terve põlvkond on Eestis kasvanud üles nii, et sest vaid vähesed on käinud meie kunagises tähtsas pealinnas Moskvas, kustkaudu tuli aastakümneid sõita ka ihaldatud välisreisidele, sotsmaadesse. Viisavabadus Euroopa riikidega ja viisanõue Venemaale sõiduks suunas eestlaste rännuhuvid hoopis pool sajandit raskelt suletud uste taga olnud Euroopasse, teises süsteemis arenenud rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga riikidesse.

Minugi viimased huvireisid Moskvasse jäid aega, mil Boriss Jeltsin laskis avada tule oma Valge maja pihta (4. oktoobril 1993). Aga nüüd, kui rong (mis oli hoopis teistmoodi kui eelmistel, kahe aastakümne taha jäänud ida suunas sõitudel) oli puhas, lumivalge kilesse pandud voodipesu ja sooja veega WCga, oli see kindel märk, et ajaga käiakse jõudsalt sammu.

Kui uuenduskuuri läbi teinud Ostankino teletorn, kõrgeim rajatis Euroopas (540,1 m), paistis rongiaknasse, oli selge, et õige pea jõuab rong Leningradi vaksalisse. Hämmastavalt puhas vaksal, kuhu siseneda sai küll läbi turvakontrolli. Näete,Lenini kuju siin enam pole, juhtis rongituttav mu tähelepanu väheste reisijatega pampudevabale saalile. Mälupilti vilksasid hetked närvilisest suurte kompsudega kiirustavast inimhulgast, pikkadest tülitsevatest piletisabadest ja postamendi-Leninist, mis toona oli kohustuslik kõikvõimalikes kohtades.

Astusin jaamast Moskva sooja sinitaevaga varahommikusse. Agarad taksomehed ruttasid metroojaama lähedal oma teenuseid pakkuma. Veider, isegi sõidusihti ei küsitud. 1800 rublalt langes pakkumine 700-le. Klõpsutasin aega-küll-ilmel pilte, siis kiitis üks taksist, et tema teab kõige sobivamat kohta, kust saab imelise foto kremlist.

Sobrasin mälus metrooskeeme, vaja oli jõuda ringteele. Žetoonide asemel on Moskvas moodsad elektroonilised plastkaardid, mida saab osta nii raha eest kui kaardiga. Üks sõit maksab 50 rubla. Turvamehed või politseinikud allmaaraudteejaamades, ka jalgsipatrullidena tänavatel, on uuema aja nähtus.

Ma ei kiirustanud kodus sihilikult Moskva-reisiks eeltööd tegema ega ajagraafikuid millegi vaatamiseks koostama. Vanal kujul üles ehitatud Lunastaja kirik, muutunud näituseväljak, jalutuskäik Arbatil, mõni igihaljas kunstimuuseum ja Kremli ümbrus olid küll kerges visuaalses kondikavas. Töö ja hobide tõttu olin Moskvat piisavalt palju näinud varem väga erinevatest vaatenurkadest, igal aastaajal. Soovisin nüüd hoomata üht maailmalinna, 12 miljoni elanikuga Venemaa pealinna Moskvat ilma kuklas kihutavate päevaplaanideta.

Moodsalt Euroopa väljakult vana Arbatini

Väljusin Moskva alt Kiievi vaksali juures, valmis nägema muutusi linnapildis. Oli hommikune rutlik töölemineku aeg. Moskva jõe äärse jaama lähedal köidab avaral moodsal Euroopa väljakul pilke uhkeldav purskkaev, mille keskel troonib omanäoline keerlev roostevabadest torudest skulptuur. Fontääni taga kõrgub 48 masti, mille jalamitel ELi sümbol ja vardatippudes lehvib 48 lippu, ühel sikutas tuul lahti ka Eesti oma.

Moskva arvukate fontäänide seas suurima juures oleva abstraktse elegantse toruskulptuuri „Euroopa röövimine” autor on Belgia skulptor Olivier Strebelle. Skulptuur on Brüsseli kingitus Moskvale. Purskkaevukompleks, mida pimedal ajal valgustab ligi 2000 leedlampi, on oma värviliste jugadega hüdrotehniliselt suurim omataoline rajatis maailmas. Euroopa väljak, mille keskmes olev purskkaev valmis Belgia-Venemaa ühisprojektis Euroopa ühtsuse tugevdamiseks, avati 2002. aasta septembris. Koht on populaarne linlaste ja turistide seas.

Gigantsuse püüdlus ehk ka suurusehullustus on Venemaale omane. Atraktiivse väljaku serva on kerkinud kuuekorruseline Euroopa suurim kaubanduskeskus Evropeiski, kuhu on laienenud ka Eesti ärid, näiteks Monton. Hiiglaslikku moodsasse keskusse minnes, kus korruselt korrusele kihutavad vilkad neoontuledes liftid ja kaldteed, tuleb läbida turvakontroll. Rikkalik on kaubavalik toidumaailmas ja hinnad Euroopast tulnule rubla nõrkuse tõttu soodsad. Keskuse rohketes söögikohtades on võimalik saada korralik kõhutäis 6-7 euro eest.

Väljakult Moskva südamesse, kremlini, on paras jalutuskäigu teekond, ligi kolm kilomeetrit. Minna saab kohe väljaku servas asuvat 235 meetri pikkust klaaskupliga jalakäijasilda pidi, mille ametlik nimi on Bogdan Hmelnitski sild. 1907. aastal raudteesillana valminud sild asus varem Lužniki pargis. Rekonstrueerituna avati sild Euroopa väljaku naabruses 2001. aastal. Juba järgmise aasta veebruaris suudles 2226 inimest samaaegselt sel sillal suudluse maailmarekordi püstitamiseks. Sild on rahvasuus tuntud suudlejate või armunute sillana, ka Kiievi sillana.

Novoarbatski silla kaudu minnes avaneb ühes suunas vaade üle majade troonivale võimsate pilvelõhkujatega Moskva Cityle, teises Moskva Valgele majale ja kuuekümnendatel vanade majade kohale kerkinud uuele Arbatile. 102 meetri kõrgune valge hoone (ehitati 1965‒1979 NSVLi ülemnõukogu hooneks), mille tipus lehvib nüüd vapi kohal Venemaa lipp, on meie suure naaberriigi valitsushoone, kus resideerib peaminister Dmitri Medvedjev.

Eelmisel sajandil giidide poolt linna külalistele uhkusega näidatud avatud raamatu kujuline modernne 31-korruseline hoone oli siis nn ÜRO hoone. Nüüd on see põneva arhitektuuriga maja uuel Arbatil Moskva linnavalitsuse päralt, elu Venemaa metropolis suunab linnapea Sergei Sobjanin.

Rohke haljastusega tänav kõrghoonete vahel on silmatorkavalt puhas. Vanale Arbatile suundudes jäi lähedale üks seitsmest linna stalinistlikust tornhoonest, selles asub Sergei Lavrovijuhitav välisministeerium. Vanale tänavale minnes köitis pilku nüüdisaegne klaasjas kaarja kujuga ehitis, millelt leidsin üllatuslikult nime Lotte hotell.

1,2 kilomeetri pikkune vana Arbat on kunagiste käsitööliste majade kvartalis ja vaid jalakäijatele. Seda üht tuntumat linna tänavat palistavad rohked käsitöökaupade poed ja toitlustuskohad. Kahjuks ei luba linn sellest aastast enam tänavakunstnikel Arbatil tegutseda, neid kohtab südalinna metroojaamade esistel. Arbatile on üles pandud suured vaatmikud linna ja kultuuri ajalooga.

Venemaa võimsaim katedraal ‒ Lunastaja Kristuse kirik

Nõukogude ajal teadsid vaid Venemaa ja usu ajalugu rohkem tundvad inimesed, ka kõrges eas moskvalased, et aasta ringi kasutatava erksinise veega avabasseini kohal Moskva jõe ääres seisis varem võimas õigeusu kirik.

19. sajandi algul juubeldas Tsaari-Venemaa, kui 1812. aastal Borodino lahinguga sunniti Moskvat laastanud Napoleoni väed linna alt minema. Napoleoni üle võidu saavutamiseks ja sõjas langenute mälestuseks püstitati Moskva jõe kaldale suur uhke kirik. Ehitus algas juba 1829. aastal ja rikkalike seinaikoonide ja altariga õigeusu kirik, suurim kogu Venemaal, mis mahutab 10 000 inimest, pühitseti 1883. aasta 26. mail.

Moskva Lunastaja Kristuse kirik pääses revolutsioonijärgsest massilisest kirikute hävitamisest. 1931. aastal andis Stalin korralduse purustada seegi kirik täielikult. Korraldust asus täide viima tema truu alam, Tallinnas Dvigatelis töötanud karjäärikommunist Mihhail Kalinin. 1931. aasta 5. detsembril varises kirik kahe võimsa plahvatusega rusudeks. Nõukogude ajal ehitati endise kiriku kohale sügavikku suur avabassein, kus sai ujuda aastail 1960‒1994.

Perestroikatuultes Venemaal kerkis pühamu taastamine päevakorrale ja 1990. aasta 5. detsembril pandi taastatava kiriku kohale kivi. Kolossaalne kirikuhoone kerkis 1994‒1997 originaali järgi. Ehituse koht nihkus algsest eemale, sest selle alla olid ehitatud punkrid. Taasehitatud kirik pühitseti 19. augustil 2000. Venemaa võimsaim õigeusu kirik, Lunastaja Kristuse katedraal Moskvas on 1,5 meetrit kõrgem Peterburi Iisaku katedraalist. Meediakõmu teenis katedraal ja sai niimoodi ootamatut reklaami 2012. aastal seal huligaanitsenud naispunkbändi Pussy Riotiga.

Jõudsin kiriku juurde vihma vaibumise järel. Kirikust väljus suur inimmass, kirikulised rääkisid õhinal, et Kirill ise teenis sel õhtul pühamus. Slaavikeelne rahvas tähistas kogu maailmas tol päeval slaavi kirjakeele ja kultuuri päeva. Paraku suleti peale jutlust kirik ja sisse enam ei pääsenud. Selleks ajaks oli lõppenud ka suur kirjakeele päeva puhune kuulsate kooride kontsert Punase väljaku hiigellaval.

Moskva panoraamis kõrvuti kremli kirikute kuldsete kuplitega trooniva Lunastaja kiriku juurest viib 2004. aastal avatud 203 meetri pikkune jalakäijate sild, Patriarhi sild, jõe teisele kaldale. Sillalt, millele on pandud Eestist pärit patriarhAleksius II mälestustahvel, on avar vaade 1990. aastal Unesco pärandi hulka arvatud kremli müüridele ja tornidele, samuti Moskva City kõrgtornidele.

Silla lähedal maaninal seisab skandaalne Peeter I kuju. Monument, mille Moskva eelmine linnapea Juri Lužkov tellis oma sõbralt skulptor Zurab Tseretelilt Ameerika New Orelansi linnale Kolumbuse retke 300. aastapäeva kingituseks, saatis USA tagasi. Kõmuline 94 meetri kõrgune kuju, millel Kolumbuse pea asendati Peetri omaga, pandi südalinna lähedale 1997. aastal.

Juri Dolgoruki poolt 1147. aastal Moskva ja Neglimmaja jõe äärde rajama hakatud hiiglasliku pealinna tähtsaima väljaku, kremli juurde jääva Punase väljaku üks olulisi aktsente on Venemaa vanim ja tuntuim kaubamaja GUM. Modernses slaavi stiilis fassaadiga kolmekorruseline kaarja klaaskatusega ärihoone sai peale põhjalikku renoveerimist ka modernse sisekujunduse. Nagu kõigis suurtes kaubanduskeskustes, tuleb sealgi läbida turvavärav. Moskva tänavatel ja metroode juures on näha arvukalt politseinikke. Põlislinlaste sõnul on Moskvas liikumine ka hilisel tunnil muudetud turvaliseks.

Südalinnas metroosse astudes leiab rongile tõttaja end esmalt Maneeži väljaku alla ehitatud kaubanduskeskuses. Sellel kohal maa peal on mõnusate purskkaevudega väljak vaid jalgsi liikujaile.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 11/08/2016 07:59:38