Seto instituudi 2016. aasta üliõpilastööde konkursi peapreemia võitis Matis Leima oma bakalaureusetööga „Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922–1940“.

SA Seto instituut korraldas sel aastal teise preemiakonkursi seto-teemalistele üliõpilastöödele. Konkursile laekus neli bakalaureusetööd, kõik kaitstud Tartu ülikoolis. Konkursitöid hindas kümnest liikmest koosnev komisjon, kuhu kuuluvad Seto instituudi nõukogu liikmed.

Konkursi peapreemia, 325 eurot, võitis Matis Leima oma ajaloo osakonnas kaitstud lõputööga „Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922–1940“ (juhendaja Tiit Rosenberg). Matis Leima uurimistöö puhul toodi välja eelkõige teema aktuaalsust ning arvukate, sh seni vähe kasutatud arhiiviallikate kasutamist. Välja toodi sedagi, et töö hõlmab tegelikult palju enamat kui pealkirjas välja toodud, andes mahuka ülevaate Luhamaa kandi arengust enne II Maailmasõda.

Sigrit Jõgi bakalaureusetööd „Seto ja lutsi sõnavara võrdlus“ (juhendaja Karl Pajusalu, kaitstud soome-ugri osakonnas) hindas komisjon kõige terviklikumaks ning kõige paremini loetavaks, seda ka mitte-filoloogist lugejale. Samuti on selles töös kõige enam uudset materjali ning põnevaid uurimistulemusi.

Väga tugevaks hinnati ka Anna-Kristina Rätsepa lõputöö „Muuseumi ja kogukonna suhted – Saatse seto muuseumi näitel“. Töö on kaitstud etnoloogia osakonnas, juhendaja Kristin Kuutma. Rätsepa uurimistöö paistab silma originaalse teemavaliku poolest: see on ainus töö, mis on uurinud tänapäeva Setomaal toimuvaid protsesse ning mis intervjuude kaudu on kaasanud kohalikku elanikkonda. Rätsepa töö tugevaim osa on teoreetiline osa, mis käsitleb muuseumiteooriat. Töös kerkis väga tugevalt üles „oma“ ja „võõra“ vastandumine.

Mariann Loosaare töö „Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt ida-seto tekstides“ (juhendaja Liina Lindström, eesti keele osakond) oli laekunud töödest kõige kitsam ja seega komisjonile ka kõige raskem lugeda ja hinnata. Positiivsena toodi välja, et uurimistöö käsitleb uudset keeleteadusliku aspekti, tuginedes seto materjalile. Rätsep kasutab uurimismaterjalina lähiaastatel Petserimaalt kogutud, seega kõige värskemat keeleainest.

Komisjoni veendumuse kohaselt on kõik laekunud konkursitööd tehtud väga heal tasemel ning sisulises plaanis annavad uusi olulisi ja huvitavaid teadmisi Setomaa keele, kultuuri ja ajaloo kohta. Kõigil neljal uurijatel on tugevaid eeldusi edaspidiseks teadustegevuseks ning komisjon loodab, et noored jätkavad magistriõppes just Seto teemade uurimisega.

Peapreemia anti üle 6. augustil Värskas toimunud Seto kuningriigi päeval.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/08/2016 09:10:03