Eesti parimad alternatiivtalunikud on võrumaalased Lija ja Jüri Kaska, kes kasvatavad 200 viinamarjasorti. Foto: Marika Parv

Eelmisel nädalavahetusel peeti Jänedal juba 25. korda talupäevi, kus tunnustati ka tublisid talunikke, nende seas olid ka võrumaalased. Viimastel aastatel on Võrumaa talunikud Jänedalt naasnud mitme esikohaga ja nii seegi kord, kui parima alternatiivtootja ja parima noortaluniku tiitel kagunurka toodi.

Eesti parimad alternatiivtalunikud on Lija ja Jüri Kaska Kaska-Pruuli talust Sõmerpalu vallast. Loomulikult olid nad esikoha üle üllatunud, kuna ei pea ennast suurteks tegijateks. Kuid teisalt oli neil tunnustuse üle ka hea meel.

„Tunnustus innustab edasi tegema, kuni tervis vastu peab,” lausus perenaine. Ta lisas, et viinamarjade kasvatamise juures rõõmustab seegi, et aastakümnetega on nad suutnud tõestada, et meie kliimas saab viinamarju kasvatada.

Lija Kaska loeb viinamarjadega tegelemise alguseks 30 aasta tagust aega, sest siis pani ta esimese istiku mulda. „Õppisin Räpinas aiandust, kust sain teadmise, et viinamarjad kasvavad ka Eestis,” täpsustas ta.

Praegu kasvatavad Kaskad juba 200 viinamarjasorti. „Oleme ostnud igalt poolt selliseid viinamarjaistikuid, mis kasvavad põhjamaa kliimas. Meie külmade talvede tõttu peamegi sobivad istikud valima,” rääkis ta. Järjekordse sordi ostmise järel katsetavad nad kõigepealt kiletunnelis sordi vastupidavust.

Poole hektari suurusel pinnal kasvavad viinamarjad avamaal, kuid see on siiski kõrgem koht. Teine osa kasvab kilekasvuhoonetes.

Viinamarjadega tegelevad perenaise-peremehe kõrval nii nende neli last kui ka kümme lapselast. „Kõik aitavad, millal saavad,” märkis Lija Kaska.

Talvel sööb kogu pere oma aia viinamarju, mille nad valmimise järel sügavkülma panevad. Oma ja tuttavate tarbeks teevad nad juba mitu aastat viinamarjaveini ja aurutavad mahla. „Kolme aastakümne jooksul ei ole viinamarju poest ostnud,” ütles perenaine.

Teadmisi on Kaskad hankinud koolitustelt ja teistelt kasvatajatelt, kes kõik kohtuvad Eesti viinamarjakasvatajate ja veinivalmistajate ühingu üritustel.

Parimad noortalunikud peavad tüüringi kitsi

Võrreldes Kaskadega on Kermo Rannamäe ja Linda Pajo noored, kuid asjalikud tegijad. Eesti parimateks noortalunikeks tunnistatud toimetavad Andri-Peedo talus Misso vallas.

Noor peremees peab tunnustust oluliseks, sest see motiveerib tegijaid, eriti veel olukorras, kus inimesed talus omaette toimetavad. „Meile mõjus hästi juba hindamiskomisjoni kohalkäik, mille liikmed samuti tunnustasid ettevõtmist,” lisas Rannamäe.

Talus on poolsada tüüringi tõugu kitse, 20 noort kitse ja kolm sikupoissi.

„Lüpsame loomulikult masinaga. Kolm korda nädalas saadame piima pooleliitrilistes pudelites müügiks Võrust Harjumaani. Korraga läheb 150 kuni 200 liitrit, teine osa piimast läheb Nopri meiereisse kitsejuustu tegemiseks,” tutvustas Kermo Rannamäe.

Ta meenutas, et kui nad Lindaga seitse aastat tagasi Pärnust Linda vanemate koju tulid, uurisid kohe, millega on kohapeal mõttekas tegeleda. „Maad ei ole siin palju ja meil nappis siis nii teadmisi kui ka oskusi. Nii otsustasimegi kitsede kasuks. Selles vallas oleme ennast pidevalt täiendanud,“ rääkis ta.

Esimesed aastad olid neil eesti segatõugu kitsed, kuid juba viis aastat on pruuni karvaga tüüringi tõugu kitsed, kes annavad hästi piima, taluvad külma talve ning on rahulikud. Päevas saab ühelt kitselt kolm kuni neli liitrit piima.

Peremehe sõnul ei ole nad kunagi maaletulekut kahetsenud, sest kui sa tead, mida teed, ja soovid seda arendada, polegi midagi kahetseda.

„Õnneks ei ole meil suuri tagasilööke tulnud, pangalaen on tasutud ja praegu mõtleme talu laiendamisele,” lausus ta ja lisas, et plaanis on suurendada kitsede arvu ning hakata ka tootmisega tegelema.

Noorele perele on abiks perenaise vanemad Rutt ja Ain Pajo. Talus on veel kaks töötajat, kellest üks on täiskohaga.

Peres kasvab kaks last: kahene Kert ja alanud kuu esimesel päeval sündis perre teine poiss.

Võrumaal on tublid talunikud

Maakonna taluliidu tegevjuht Marika Parv märkis, et Võrumaa talunikud on kõik tublid, mida kinnitab seegi, et kahe esikoha kõrval märgiti Jänedal ära veel kaks Võrumaa talu.

Tootmistaludest saavutas kolmanda koha Klarika ja Helger Hirve Kõrgemäe peretalu Lasva vallas. Nad kasvatavad teravilja ja piimakarja, teevad leiba ja piimatooteid, näiteks sõira ja jogurtit.

Alternatiivtalude kategoorias jäi teiseks Tea ja Endel Leiuse Palvemaja talu Sõmerpalu vallas. Talus kasvatatakse küülikuid ja tehakse küülikulihast konserve.

Tänavu valiti Jänedal esimest korda parimaid talutoite ning parimaks lihatooteks tunnistati Palvemaja talus valmistatud küülikulihakonserv.

Esikoha pälvinute kohta lausus Marika Parv, et mõlema talu pered on väga töökad. „Kvaliteetsete viinamarjade istanduse rajamine ja selle elus hoidmine on meie tingimustes väga suur ettevõtmine. Lisaks sellele korraldavad Kaskad huvilistele talus õppepäevi,” tunnustas ta.

Parv kiitis ka ettevõtlikke Andri-Peedo talu noori: „Usun kindlalt, et neil säilib tahe ja positiivne ellusuhtumine oma plaanide elluviimiseks.”

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/08/2016 07:57:11