Frederiksborgi loss barokkaia poolt vaadatuna. Foto: Mari-Anne Leht

Pika ajalooga Taani kuningriigis näeb loomulikult uhkeid losse ja aedu, kuid siin on au sees ka maale kuulsust toonud kaasmaalased, nagu muinasjutuvestja Andersen. Taani minnes peab rahakott tavalisest raskem olema.

Ükskõik mismoodi keegi Taanimaale läheb, üksi, väikese rühma või turismifirmaga, ei jäta enamik sealseid kõigile avatud losse vaatamata kasvõi juba sellepärast, et taanlased on meie esivanemaid valitsenud. Nad tulid Eestimaa pinnale 13. sajandi algul kuningas Waldemar II valitsemise ajal ja lahkusid 17. sajandi teisel poolel, kui olid omavahelise sõja Rootsiga kaotanud.

Laiad vallikraavid ümber süngena mõjuva Kronborgi lossi on vaid üks kinnitus, et sajandeid tagasi olid taanlased sõjakad ja valvasid kiivalt ka naabruses elavate rootslaste järele. Tänapäeval toob praam Helsingborgist Rootsist üle Sundi väina nelja kilomeetri kaugusel olevasse Helsingøri Taani inimesed ja sõidukid 20 minutiga ja kõik Kronborgi vallidel seisvad kahurid vaikivad. On juba kaua vaikinud.

Tensi-Reiside Taani reisi kavas ei olnud Kronborgi lossi külastust ette nähtud. Pidasin seda näpukaks, sest nii rumalat viga ei saa ju ometi üks endast lugupidava firma giid teha, et viib rahva Kronborgi lossi ette, mida ka Hamleti lossina teatakse, ja hakkab vihma käes Shakespeare’i „Hamletit“ lugema. Kirjanik pani Taani muistse kangelaseAmlethi ja teised tegelased tegutsema Kronborgi lossi. Reisile ei minda ju teose ettelugemist kuulama, ikka vaatamist väärt ehitiste ja paikade pärast.

Igal juhul elamusrikas käik

Kuid Kornborgi rasked ja kõrged väravad jäävad läbimata, sest raamatulembene giid andis vaevalt tunni, millega ei suuda võõras ja suures lossis midagi rahulikult vaadata. Nii jäävad nägemata lossi sügavuses olevad kasematid, kus kaugetel aegadel kuninga sõdurid koos hobustega olema pidid, magav Holger Danske ja ülakorrusel 17. sajandi alguses suurim ballisaal Põhja-Euroopas jne.

Peagi tuleb reisi järgmine üllatus, seekord positiivne. Giid otsustab teel Frederiksborgi lossi teha peatuse Fredensborgi lossi ees, et saaksime kuningapere kevad- ja suveresidentsi õuest oma silmaga kaeda ja pargis jalutada.

Väljast valge ja madala, 18. sajandi alguses ehitatud barokkstiilis Fredensborgi lossi ümber ei ole vallikraave ja ka seetõttu mõjub hoone helgena.

Frederiksborgi loss, mis on veega mitmest küljest ümbritsetud ja tumepunastest kividest, mõjub Kronborgiga võrreldes väljast vähem masendav. Loss on mitu korda kannatada saanud, viimati tulekahju läbi 19. sajandi teisel poolel, pärast seda loobus kuninglik perekond hoone kasutamisest. Sama sajandi lõpul avati lossis Taani ajaloomuuseum, mis on hoones tänini. Frederiksborgi mineku eel on mõistlik veidi Taani ajalugu lugeda ja teha selgeks tähtsamad isikud Taani ajaloos, siis on suures muuseumis käimisest rohkem kasu.

Erakätes olevat 16. sajandi keskelt pärinevat Egeskovi lossi ümbritseb nüüdki mitmest küljest vesi, kuid kunagi pääses hoonesse ülestõstetava silla kaudu, tänapäeval aga üle kindla pinna astudes.

Juba 11. põlve on selle omanikud Bille-Brahe liini esindajad, kuid alles praegune omanik krahv Michael Ahlefeldt-Laurvig-Bille on avanud külastajatele osa Egeskovi lossi ruumidest ning kõik aiad ja muuseumid. Egeskovi külastamisel on enam kui kümnest avatud lossiruumist olulisemad siiski aiad ja muuseumihoonetes leiduv. Siin on kuraditosin aeda alates püsilillede aiast roosiaiani ning kaks labürinti.

Vanade sõidukite huvilised näevad, mida süda soovib: hobusõidukeid, mitmesuguseid autosid, mootor- ja jalgrattaid jne. Eksponaadid pärinevad maailma eri paigust. Igal juhul elamusrikas käik.

Kuid nende ja Kopenhaagenis asuvate losside kõrval on, mida uudistada, ka väikelinnades.

Odense, Roskilde ja Ringsted

Esimeses sündis ja elas 14 aastat maailmakuulus muinasjutukirjanik HansChristian Andersen. Linnas on tema kujud, majamuuseum ja maja, kus ta mõnda aega elas. Ja muidugi sajad nn Anderseni jalajäljed, mis tänapäevaste vahenditega kõnniteedele märgitud.

Roskilde teeb kuulsaks linnas asuv ja Unesco kultuuripärandisse kuuluv toomkirik, kuhu on maetud kuningad, üks kuninganna ja kuningliku perekonna liikmed ning mõned piiskopid. Matmispaiga brošüürist on näha, et 15. sajandi lõpust on Taani kuningatel nimeks kas Christian või Frederik. Praegune kroonprints on Frederik, kuningaks saades hakkab kandma nime Frederik X.

Linna veepiiril väärib uudistamist viikingilaevade muuseum. Rokkmuusika sõbrad teavad kindlasti Roskilde muusikafestivali, mida siin juba aastakümneid suvel peetakse.

Ringsted on tagasihoidlik linnake Shallandi saarel, mitte kaugel Roskildest. Sealses Scandicu hotellis veetsime kaks ööd. Õhtune Ringstedi kesklinn ei olnud kutsuv, eriti pühapäeva õhtul, kui peatänaval vedeles praht ja Lidli keti poe kõrval uudistasid ähmaste pilkudega soojamaainimesed. Poe vastas, ülemöödunud sajandist pärit börsihoone kõrval seisab mitmekorruseline valge maja sildiga „home”. Lidl on võõrastele odavam pood, sest Taani on kallis maa, ka tagasihoidliku rahakotiga eestlastele.

Praad 40 euro ringis

Nädal enne sõitu saan Swedbanki Võru kontoris, mis siin ainsana taanlaste rahatähti vahetab, ligi 99 euro eest 700 Taani krooni.

Mis selle eest Taanis saab? Korralikus restoranis kahekesi lõunat süüa ja seda Odenses, mitte Kopenhaagenis.

Odenses on paljud väikesed vanad majad korda tehtud. Linnasüdame lähedalt kulgeval Overgade tänaval on 17. sajandi lõpust pärinevas majas Den Gamle Kro restoran. Interjöör lõi sama tummaks kui toidu hinnadki: odavam supp 79, praadide hinnad küündisid 300 Taani krooni ehk 40 euro piiridesse.

Lohutan end, et vana aja stiilis hubaseks kujundatud restoranis viibimise eest tuleb ka tasuda. Selle pühapäeva õhtupoolikul olime toakaaslase Kajaga restorani ainsad külalised, kes sõid vaid odavamat maitsetut suppi, makstes selle eest kumbki üle kümne euro. Suurlinnas Barcelonas sain sama raha eest viisakas kohvikus korraliku prae.

Kuid Taanis võib ka maitsvat suppi saada ja odavamalt. Kes satub Frederiksborgi lossis käimise eel või järel lossi kõrval olevasse viisakasse, kuid tagasihoidlikku söögikohta, saab maitsva ja tummise kanasupi 50 krooni ehk seitsme euro, prae isegi vähem kui 200 krooni ehk kuni 28 euroga.

Roskilde poodide vaateakendelt silman, et laualambi saaksin 199 Taani krooni ehk 28, põrandalambi koguni 999 Taani krooni ehk enam kui 140 euro eest, igapäevase seljakoti 400 krooni ehk 57 euro eest.

Toidupoodidest saime vaid Ringstedi südames hilja avatud Lidli keti poes ringi vaadata, kus saiake maksis neli, päts leiba 15–18, Pilsneri õlu seitse krooni. Käibemaks on Taanis 25 protsenti. Sissepääsuhind lossidesse grupi koosseisus hinge kinni ei löönud, näiteks pilet Frederiksborgi oli 60–70 krooni vahel ehk pea kümme eurot.

Mõistagi ei toonud ma sealt peale mõnesaja grammi kommide ja Merineitsi kujuga seinaplaadi muud. Viimasegi ostsin kuju lähedal olevatelt müüjatelt viie euroga.

Taani on mõistlikum minna ja sealt tulla lennukiga, sest laevaga Rootsi kaudu kulub poolteist päeva ja ega teel Taani Rootsis suurt vaadata ei ole. Läheksin Kopenhaageni losse vaatama mõnusa väikese grupiga. Kopenhaagenist läheb rong Helsingøri, kus asub 2000. aastal Unesco maailmapärandisse kantud Kronborgi loss.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/08/2016 07:36:44