1990. aastate keskpaigast tegutsenud AS Põlva Maaparandus on pankrotis. Teisipäeval räägiti lõpunoodist ka töötajatega, kuigi jutud käisid juba mitu kuud. „See oli ikka varem teada meil. Nii ta jõudis lihtsalt kätte,” ütles ettevõtte juht Erni Pärnpuu LõunaLehele.

Ettevõtte tegevusaladeks on olnud maakuivendus- ja maaparandustööd, trasside ehitus, turba tootmine, teedeehitus. Lõpu eel 15 töötajani kahanenud Põlva Maaparandus on varem olnud tööandjaks kümnetele inimestele. Firmal oli viimasel ajal tööotsadega nadi seis, kord passisid töötajad tühja, siis jälle leiti osale rakendust.

Erni Pärnpuu sõnul käis ka saneerimise mõte läbi. „Ikka, oli alguses kõiksugu mõtteid. Aga arutasime, et midagi teha ei ole. Mis sa teed, kui on olukord raske,” möönis ta.

Ettevõttel on eelmise aasta augustist maksuvõlad, mis on jõudnud 165 000 euroni. Võlausaldajaile võlgnetavaga koos on Pärnpuu sõnul nõuete kogusummaks arvutatud miljoni ligi küündiv summa.

Kuigi kasutatav tehnika oli enamasti liisitud, saab Pärnpuu sõnul osa võlgadest firma varadega kaetud. „Vara ikka on, ei saa öelda, et ei ole,“ ütles ta. Seda, kui suure osa võlast varad katta võivad, ei hakanud ta oletama.

Osal töötajatel on teatud kuude eest töötasu või puhkuseraha saamata. „Töötan Põlva Maaparanduses keevitajana ja see asi on ammusest ajast. 2014. aasta kahe kuu palk pluss puhkuserahad − mul on sealt saada 2650 eurot,” rääkis töötaja Kusti Käo. Kuigi tema sõnul on firmajuht veel sel aastal vanu rahasid töötajatele osaliselt ka maksnud.

„Ütles, et võta lahti, kui tahad, aga mul raha maksta ei ole. Kui lähed minema, siis ei ole nagu lootust ka enam. Meil on mehi, kes on viis-kuus kuud tööta olnud. On öeldud niimoodi, et võid nõuda miinimumtasu, aga tollel juhul saab maksta, kui firmal on raha. Meil ei ole,” rääkis töötaja LõunaLehele pankroti eel.

Need töötajad, kes möödunud aastal teistesse firmadesse tööle läksid, said Käo sõnul mitme kuu pärast raha ikkagi kätte. Pankrotimenetluses aga tulevad riik ja võlausaldajad tavaliselt esmajärjekorras. Kui palju on töötajatel lootust oma raha saada? „Eks see paistab. Ma ei oska seda praegu niimoodi öelda,“ vastas Pärnpuu.

Enne pankrotti ootas Käo firma päästmist. „Sellised hääled olid, et Aigreniga liitub,” rääkis ta. Aga Aigreni poolt polnud Pärnpuu sõnul huvi võlgu maksta.

Seda, kas firmajuht ettevõtlusega jätkab, ei oska ta praegu öelda. „Ei ole veel oma elus seda läbi elanud,” ütles ta pankroti kohta.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 14/07/2016 07:19:56