Eesti jahimeeste seltsi 36. kokkutulekul Kääpa külas Võrumaal jagus palju tegemisi. Foto: Eesti jahimeeste seltsi FB konto

Nagu lubatud, korraldas Võrumaa jahimeeste selts eelmisel nädalavahetusel Eesti jahimeeste seltsi 36. kokkutulek Kääpa külas Võrumaal omanäolisena.

Võrumaa jahimehed täitsid lubaduse, et seekordne kokkutulek tuleb teistmoodi. „Eelmiste kokkutulekute laskevõistlustel lasti lamades, püstiasendis ja tornist, kuid seekord tuli laskmiste vahel ka joosta. Viktoriini olid võrukad lisanud jahindustemaatika kõrvale ka ajalugu puudutavaid küsimusi. Põdra vedamine, mis võistlustel tähendab alati palgi vedamist, oli seekordsel kokkutulekul asendatud lasso viskamisega ümber looma sarvede. Sarved olid puu külge kinnitatud,” loetles suuremaid muudatusi Ants Järvmägi, Lüllemäe jahiseltsi esimees Valgamaalt.

Ta märkis, et kõigile kohaletulnutele pakkus elamuse see, kuidas linnukoerad otsisid põldpüüsid. „Saunaskäimine oli uudselt lahendatud. Üks mees küttis väljast suure kokkupandava telksauna kerist, sees kuues leiliruumis viskas ligi 60 saunalist leili. Kõrval oli pesemis- ja riietusruum,” kõneles Järvmägi. Ta lisas, et ka teised olmeküsimused olid korralikult lahendatud.

Toitlustamine oli nii peaplatsil kui ka maakondade aladel, kus sai ka gurmeetoitu mekkida, nagu valgamaalased Laatre jahiseltsi keedetud lambalihasuppi.

Kuna tegu oli pereüritusega, oli telk ka lastele, kellele vabatahtlikud korraldasid mitmesuguseid ettevõtmisi näomaalingutest ponisõitudeni.

„Ma ei näinud kedagi tuikumas, mis kinnitab, et koos oli kultuurne seltskond,” sõnas Lüllemäe jahiseltsi esimees.

Korraldustoimkonna eestvedaja, Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et Võrumaa jahimehed soovisid üritust teistmoodi teha mitmel põhjusel.

„Vahepeal oli oht, et kokkutulekute korraldamise tava hakkab hääbuma. Soovisime ummamuudu läbiviidud üritusega teistele seltsidele kokkutulekute korraldamise tava jätkamiseks innukust süstida,” rääkis ta ja naljatas, et eks võrumaalased ole ise ka veidi ummamuudu. Võistluste alguse kellaajadki olid ummamuudu, näiteks 10.10, 11.11 jne.

Kaugemalt tulnud kasutasid võimalust Võrumaaga tutvumiseks: üks poolesajakohaline buss viis huvilised Vastseliina-Piusa, teine sama suur buss aga Rõuge-Haanja kanti.

Võrumaa jahimehed asusid kokkutulekuks ettevalmistusi tegema läinud sügisel peale seda, kui nad olid avaldanud soovi kokkutulekut korraldada.

Kokkutulekulaste kohaloleku ajal vihm kedagi ei kimbutanud, kuid päev enne algust pidid korraldajad 15 hektari suurusel telgiplatsil muudatusi tegema ning kiiresti kruusa ja saepuru kohale tooma. Platsi Võhandu jõe äärset poolt ei saanud pehme pinnase tõttu kasutadagi.

Lõppenud 36. kokkutulek oli nii Järvmäe kui ka Kivistiku sõnul rahvarohkeim. Jahimeeste-jahinaiste perede ja nende sõprade-tuttavatega kokku oli kohal üle 5000 inimese, varasematel on osalejaid olnud alla 5000. „Jahiseltskondade sõprade-tuttavate näol võib seltsi liikmeskond tulevikus kasvada,” sõnas Kivistik.

Ta lisas, et korraldustoimkonnas oli üle saja inimese ning ühel või teisel moel panid üritusele õla alla maakonna ettevõtjad ja keskkonnaamet.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/07/2016 07:08:10