Põlva maavanem Igor Taro. Foto: Põlva maavalitsus

Viimastel kuudel on ettevõtjad, maavanemad ja omavalitsusjuhid võidelnud maanteeameti plaani vastu tõmmata koomale regionaalbüroosid. Teisipäeval pidas maanteeamet Tartus pressikonverentsi, millega just selline kava kinnitati. Teenused koonduvad osaliselt ja rõhku pannakse e-teenuste edasiarendamisele. Põlva maavanem muudatustega päri ei ole.

Praegu on maanteeametil 17 bürood ja ka reformi lõpuks on 17 bürood alles, kinnitas maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Vastupidiselt senistele kartustele jäävad Valga ja Põlva büroo avatuks, kuid alates oktoobrist on need lahti vaid kindlatel päevadel – Põlvas ühel päeval nädalas ja Valgas kolmel.

Põlva värske maavanem Igor Taro (IRL) ei nõustu maanteeameti argumentidega. „See samm ei ole kooskõlas selle suure plaaniga, mis on praegu kavandamisel ja võtab eesmärgiks riigi tagasitoomise maapiirkondadesse. Riigi tagasitoomine on ka julgeolekuotsus, piiriäärsete piirkondade jaoks eriti. Kui me võtame pulkadeks lahti need argumendid, mida maanteeamet on toonud näiteks Põlva büroo vastuvõtuaegade väga suurele kärpimisele ja eksamiaegade ära kaotamisele, siis ükski nendest põhjustest Põlvamaa puhul ei päde absoluutselt,” rääkis Taro.

Ometigi on Põlva büroo ainus, mis hakkab vaid ühel päeval nädalas lahti olema. „Tegelikult on nad suures plaanis toonud kolm fakti. Seal oli juttu eksamite läbivuse madalast tasemest, see on Põlvamaal keskmisest kõrgem. On juttu büroode külastatavuse langusest, selles osas ei ole Põlvamaa isegi esiviie sees. On juttu korruptsiooni ärahoidmise vajadusest – meil ei ole siin kõnekaid juhtumeid,” kummutas maavanem väidete paikapidavuse.

Põlvas pole liiklust, aga Kärdlas on?

Maanteeameti uue teeninduskohtade struktuuri järgi luuakse oktoobrist neli keskset bürood – Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus – ning ülejäänud bürood maakonnakeskustes muutuvad nende esindusteks. Seitsme esinduse lahtiolekuaegu vähendatakse. „Kindlasti optimaalne võrgustik maksumaksja jaoks. Ei saa ka eitada, et meil on efektiivsuse surve,” selgitas Sauk teisipäeval.

Taro sõnul ei ole maanteeameti kava taga tegelikku analüüsi. Eriti ärritab teda optimaalsuse väide. „On kõneks olnud, et see oleks optimaalne maksumaksja suhtes. Ma tahaksin küsida, millist maksumaksjat ta silmas peab. Põlvamaa maksumaksjale pole see kindlasti optimaalne, et ta saab teenust üks kord nädalas. Maksusid arvestatakse iga tööpäeva kohta. Mängitakse-vassitakse mingisuguste andmetega, justkui see oleks kõik põhjendatud, mida tehakse. Tegelikult on see mõttetu tuim optimeerimine,” ütles Taro.

Maanteeameti ümberkorralduste kavast teavitamine keskendub just sõidueksamitega seotud muudatuste vajadusele. A- ja B-kategooria ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse 2017. aastast vastu võtma kaheksas linnas. Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksamite vastuvõttu kuues linnas: neljas regioonikeskuses ning praamisõidu ajakulukuse tõttu Kärdlas ja Kuressaares, viimastes on praegu ka suurim sõidueksamite läbimise protsent.

„Ühelt poolt öeldakse, et teil ei ole Põlvas liiklust, seepärast ei tee siin eksameid. Kärdlas tehakse eksameid edasi,” viitas ka Põlva maavanem. „See pole absoluutselt õiglane. See on täiesti selge, et kui meil ei saa eksamit enam teha, siis ei ole autokoolidel siin kandis enam pikka pidu, sest mitte keegi ei taha õppida seal, kus ei saa eksamit teha. Kui sa ikkagi eksamiks tahad valmistuda, siis sa lähed sinna keskkonda, kus sa hakkad eksamit tegema.”

Mis saab töötajatest?

Maavanem juhtis tähelepanu ka laiematele mõjudele. „Üks autokool paneb uksed kinni või viib oma tegevuse Tartusse. Kõik see liigub siit ära, seal on pered ka taga. Kas inimene viitsib iga päev käia kaugel tööl või ta hakkab mingil hetkel mõtlema sellele, et ta kogu oma muu elu ka korraldab sinna kanti? Kas selle äraliikumise soodustamine on meie eesmärk?” küsis Taro.

LõunaLeht päris maanteeameti peadirektorilt, kas tulevikus võiks ameti sisutöö siiski rohkem maapiirkondades paikneda. „Ka maanteeametilt on küsitud, kas haldusreformi käigus oleks maanteeamet valmis veel enam olema maal, mitte Tallinnas. 525 töökohast 150 on Tallinnas. Oleme praegu väga regionaalsed. Kui tuleb ka otsus, et meie keskus võiks olla mujal, siis me ei ole sellele vastu, aga me ei võida sellest,“ leidis Sauk.

Maavanemale ameti keskuse muutmise mõte meeldiks. „Minu poolest liigutage kõik need maanteeameti töökohad Põlvasse. Saame näiteks kogu e-teenuste voogu siin menetleda,” ütles Taro.

Oktoobris alustab tegevust keskne eksamikeskus, et parandada eksamineerimise kvaliteeti, ühtlustada ootejärjekordi ning vähendada korruptsiooniriski. Loodav eksamikeskus koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroo põhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Vajadus muudatuse järele sai Saugi sõnul alguse sõidueksamitega kaasnevatest muredest.

2015. aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlus seitsmele eksamineerijale. Priit Sauk näeb, et lahenduseks on eksamineerijate roteerimine linnade vahel ja nende kontaktivõimaluste vähendamine eksaminandiga enne eksamisooritust. „Tsentraalses eksamikeskuses saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsi- ja teenindustaseme tõstmisega, kuid mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel,” põhjendas maanteeameti peadirektor. Eksamineerijad uues süsteemis enam haldustööga ei tegele.

Selle aasta esimese viie kuu sõidueksamite sooritamise protsent on Valgas 66,7 ja Võrus 60,7 ning Põlvas 56,9. Kõik kolm jäävad üle Eesti keskmise, milleks on 51,4 protsenti.

Mis saab aga maakonnakeskuste büroode töötajaist? Enamik töötajaid on maanteeametile jätkuvalt vajalikud. 15 inimese võrra võib struktuur muutuda selle aasta jooksul. „Need bürood, mis ei ole enam kui kolm päeva avatud, nende inimesed peavad tulevikus töötama kahel päeval nädalas teises regioonikeskuses või anname neile kohapeal lisakohustusi, nagu näiteks Kärdlas. Kui selliseid kaugteenuseid saame juurde anda, saavad nad jätkata kohapeal, aga ennekõike peavad nad olema valmis ka liikuma,“ ütles Sauk.

Igor Taro ei saa kogu kava puhul aru, miks peab niimoodi tsentraliseerima. „Ma vaatan, et meie suur plaan on maandada väljarännet piirkonnast, et meil oleks riiki, mida lastele pärandada, ja see üks amet tuleb ja laseb asja potist alla,“ ei säästnud Taro riigiametit. Iga selline samm loob tema sõnul pretsedendi järgmistele ametitele sarnaste plaanide elluviimiseks.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 07/07/2016 07:45:30