Valgamaal Kuigatsis hobuseid kasvatav Ute Wohlrab. Foto: Mari-Anne Leht

Sellest, kuidas inimesed tungivad koplitesse hobuseid paitama või neile süüa viima, võiks Tartumaa kauaaegse hobusekasvataja Ene Lippingu sõnul lausa raamatu kirjutada. Hobuseomanikel on inimestele sõnum: ärge söötke hobuseid ega minge omapäi koplisse, sest sellega võite seada ohtu nii oma laste, enda kui ka hobuste elu. Ei tohi ka unustada, et hobused on võõras vara.

Nii Valgamaal Kuigatsis vana-tori tõugu hobuseid kasvatav Ute Wohlrab kui ka Tartumaal Nõo lähedal Meeri talli pidav Ene Lipping ütlevad, et inimeste tulek omal käel hobuste juurde on juba vana probleem, mis on viimasel ajal paraku süvenenud. „Iga päev kusagilt eemalt näed, et keegi ripub aia otsas,” nentis Lipping.

Lippingu tall ja hobukoppel asuvad külatee ääres, Wohlrabi oma mitte, aga sellegipoolest jõuavad inimesed sinna kohale ja lähevad sageli omal käel koplisse nii hobuseid katsuma kui ka söötma.

Naiste sõnul on see probleem ka paljudel teistel hobusekasvatajatel. Inimesed peatavad auto ja jooksevad tere ütlemata hobuste juurde, ronivad elektrikarjuse alt läbi koplisse. Ene Lippingu kinnitusel on tal tee ääres kolme elektritraadiga tara, kuid sellegipoolest tulevad inimesed läbi.

„Inimesed tulevad luba küsimata eramaale, söödavad, ei oska hinnata ohtu,” ütles Ute Wohlrab. Tema maa juures on küll eramaa silt, aga sellest paljud lugu ei pea. Mõlema naise sõnul tullakse tihti ka fotoaparaatidega lihtsalt pildistama samal ajal, kui nemad näiteks koduhoovis argiaskeldusi teevad.

Kehvad aiad ja kasvatamata hobused?

Inimesed on ka väravaid enda taga lahti jätnud, nii et hobused on koplist minema jooksnud. Ene Lippingu sõnul on teda süüdistatud, kui hobused on võõraste inimeste tõttu lahti pääsenud, et tal on kehvad aiad ja kasvatamatud hobused.

„Hobused on harjunud, et kui keegi krõbiseva kotiga tuleb, tulevad nad aia äärde,” sõnas Lipping. „Nad hakkavad aeda rammima ja siis on pahandus käes. Lapsed võtavad elektriliinist kinni – jällegi olen mina süüdi, miks mul elekter sees on.”

Wohlrabi sõnutsi on hobukoplisse minek ohtlik, sest hobune võib käituda täiesti etteaimamatult. Tema koplis on juhtunud isegi seda, et inimesed on läinud kahe täku vahele, kuid õnneks pole siiski veel õnnetusi aset leidnud. Kui aga täkkudel peaksid hormoonid möllama hakkama või nad omavahel tülli pööraksid, ei pruugi inimesest nende vahel palju järele jääda.

„Olen näinud, kuidas lapsed hobuse kapjade vahel roomavad – mul jääb süda seisma,” rääkis Wohlrab. „Mina omanikuna olen inimese jaoks pigem tülinorija, aga tegemist on minu varaga. Linnainimene, kes on hobust ainult võistluspiltidelt näinud, arvab, et ta on proff.”

Õudne probleem

Põlvamaal Verioramõisa külas hobuseid kasvatava Kristi Märksi koplid asuvad maantee ääres ning temagi kinnitab, et probleem on õudne. Näiteks kaks aastat tagasi ajasid alkoholijoobes külamehed tema hobuseid koplis taga nii kaua, et loomad olid lõpuks märjad – märjana seisma jäädes võivad hobused haigestuda. Sel talvel aga lasti kaks korda tiined märad koplist välja, õnneks tulid nad ise kaerasöötmisajal koju tagasi.

Kord aga oli üks hobune koplis päitsetega ja Märks märkas, et noored mehed on hobusele selga roninud. Keelamise peale öeldi hobusekasvatajale, et mis see tema asi on. Samuti on ta näiteks näinud, kuidas üks naine ronis aia alt täku juurde, ja keelamise peale naine vaatas lihtsalt otsa ja ronis edasi, omanik aga teadis, et täkk on agressiivne.

Politseist on saanud Kristi Märks sõnumi, et kui vara pole kahjustatud või varastatud, siis pole põhjust politseisse pöörduda. „Politsei ei reageeri siinkandis,” sõnas ta. „Korra olen nendega rääkinud, nad ütlesid, et elektriaed ei ole mingi aed. Nad ütlevad ka, et nemad ei tea ju, kas koplis on võõras inimene või omainimene.”

Kuna Märksi koplid asuvad paraku tee ääres, siis on ta pidanud sisenemisaialt lahti monteerima käepidemed ning nüüd peab seetõttu iga kord koplisse minnes elektri välja võtma. Praegu on Märksil aga koplis noor täkk, kes on saanud karja juhiks ja kes umbusaldab võõraid inimesi – tema juhib kogu karja võõraste juurest minema.

Võõras looma sööta ei tohi

Suur probleem on ka hobuste söötmine. Hobuseid kiputakse söötma millega iganes. Ute Wohlrabi sõnul on tema suksudele pakutud nii hallitanud torti ja saiakesi kui ka näiteks kääritamata leiba. Vana-tori hobustele võib aga kääritamata pärmi baasil tehtud ja autos ülekuumenenud leib lausa ohtlik olla, millest võib loom saada haiguse nimega laminiit.

Saksamaal surid hiljaaegu hobused selle tõttu, et inimesed viisid neile söögiks kõlbmatut toitu. Samas aga tegeleb Saksamaal politsei selliste kurikaeltega väga aktiivselt, kuna hobused on kallis vara.

Ute Wohlrab nentis, et tema hobused on kõik vana-tori tõugu ja ta ei saa ühestki selle genofondi eksemplarist lihtsalt kellegi hoolimatuse tõttu loobuda.

Wohlrab lisas, et vahel antakse näiteks heina hobustele ka üle elektrikarjuse, mis võib samuti väga ohtlikuks osutuda, sest elektriga kokku puutudes võib vett sisaldav roheline tekitada hobuse suus elektrišoki. Kõige hullemat juhtumit mäletab Wohlrab aga eelmisest aastast, kui ema koos sülelapsega läks hobust üle elektrikarjuse paitama. Kui naine oleks saanud elektrikarjuselt järsu, kuigi mitte väga valusa löögi, oleks laps sülest maha kukkunud.

Hobusekasvatajad kinnitavad, et nad ei ole selle vastu, kui inimesed tulevad hobuseid vaatama või toovad neile isegi söögipoolist kaasa, kuid see tuleb enne hobuseomanikega kokku leppida. Ene Lippingu sõnul on tema talli ukse taha jäetud nii leiba kui ka porgandeid, juures silt „Hobustele” ja naerunägu. Sellised kingitused teevad rõõmsaks.

„Paneks inimestele südamele, et pahanduste ja probleemide vältimiseks tuleb küsida alati luba,” toonitas Lipping. „Hobusekasvatajad ei ole õelad ja kadedad.”

„Inimesed ei pea võõral territooriumil söötma lapsi, hobuseid ega muid loomi ega astuma võõrale territooriumile,” rõhutas Ute Wohlrab. „Kõige targem on võõraid loomi ja lapsi mitte puutuda.”

„Sa ei lähe ju võõrast autot katsetama,” lisas Kristi Märks. „Hobusega on sama lugu. Ta on võõras vara.”

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 07/07/2016 07:37:16