Foto: internet

Stockholmi majanduskooli Riia filiaali uuringu kohaselt 2015. aastal varimajandus Eestis veidike kasvas, maakondadest paneb Võrumaa teistele pika puuga ära. 2014. aastal oli uuringu järgi Eestis varimajanduse osa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 13,2 protsenti, mullu aga 14,9 protsenti.

40,8 protsenti – just nii suur on uuringu hinnangul varimajanduse osakaal SKTst Võrumaal. Valgamaal on see näitajaks 15,5 ja Põlvamaal 9,5 protsenti ehk üle nelja korra väiksem kui Võrumaal. Vaid Saaremaa on Põlvamaast väiksema varimajandusega (3,1 protsenti).

See ei tähenda veel tingimata põlvamaalastele ausa majandamise tunnustust. Maksu- ja tolliamet (MTA) juhib tähelepanu, et varimajanduse uuringute protsendid erinevad üksteisest suuresti, vastavalt sellele, milliseid varimajanduse liike võrreldakse.

Kõige raskemini mõõdetav varimajanduse osa on mitterahalised ehk bartertehingud, mistõttu neid uuringutes enamasti välja ei tooda. Varimajanduse rahalisi tehinguid saab jagada illegaalseteks ja legaalseteks. Esimese alla kuuluvad narkokaubandus, prostitutsioon, salakaubandus, pettused jms. Teise kategooriasse jäävad maksudest kõrvalehoidmine ja nende vältimine, nagu deklareerimata tulu ja töö ning erisoodustused.

MTA teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur ütles Äripäevale, et Eestis on suurim probleem varjatud või valesti deklareeritud äritegevus, mis avaldub käibemaksu laekumise puudujäägis. Aga just sellist äritegevust Riia uuring ei kajasta. Peale selle – mis Kagu-Eesti puhul eriti oluline – on välja jäänud ka salakaubandus.

Salakaubandus 2015. aastal Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) andmeil veidi vähenes. Salasigarettide turuosa langes 21 protsendilt 19-le ja salaalkoholi osa on viimasel kahel aastal püsinud 19 protsendi peal. Seda, kui suurt mõju on salakaubandusele avaldanud selleaastased aktsiisitõusud, on veel vara öelda.

Aasta eest tegi Eesti Misese Instituut koostöös lähiriikide mõttekodadega varimajanduses osalemise alase uuringu. Kuu aja jooksul küsitleti üle 6000 elaniku Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist ja Valgevenest. Üle kolmandiku eestlastest omas viimase aasta jooksul illegaalselt müüjalt kaupade ja teenuste ostmise kogemust. Neid, kes olid seda teinud regulaarselt või ligi kümme korda, oli üheksa protsenti.

Lätlaste uuringus väljatoodud varimajanduse probleemidest on Eestis suurimaks ümbrikupalga maksmine, mis moodustas 2014. aastal varimajandusest poole ja mullu lausa 59 protsenti. EKI andmeil sai eelmise aasta jooksul 11 protsenti töötajatest ümbrikupalka, kaubanduses 14 ja tööstuses 15 protsenti ning põllumajanduses viiendik ja ehitusvaldkonnas lausa kolmandik töötajatest.

Kuigi täpsed arvud erinevate uuringute järgi erinevad, jõuavad kõik samade järeldusteni: varimajandust toidab väga suur maksukoormus, mis paneb muid võimalusi otsima. Kaupade puhul aga on sageli määravaks naaberriikide suured aktsiisivahed.

Varimajanduse osa Eestis 2013–2015 valdkonniti (protsentides)

Ehitus 21,6

Teenindus 17,2

Hulgimüük 16,7

Jaemüük 16,6

Tootmine 11,9

 

Allikas: Stockholmi majanduskool Riias

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 07/07/2016 07:22:42