ANDRES ANVELT, riigikogu SDE fraktsiooni esimees

Elatisabifondi seadustamine on suur samm laste ja üksikvanematega perede väljatoomisel vaesusespiraalist. Sotsiaaldemokraadid on oma sotsiaalpoliitika juba aastaid üles ehitanud just perede ning laste kasvatamise toetamisele. Mõned aastad tagasi olid lastetoetused meie riigis häbiväärselt väiksed, laste kasvatamise materiaalne külg jäi suuresti vaid vanemate endi hooleks. Seda riigis, kus negatiivsest iibest kui probleemist räägiti kõnepultides kui ühest suuremast julgeolekuriskist.

Jah, vanemahüvitis mängib kindlasti olulist rolli laste saamisel ja nende kasvatamisel esimese pooleteise aasta jooksul, kuid edasi olid vanemad jäetud sisuliselt meie riigipoolsest hoolest ilma. Opositsiooniparteina nägime pikki aastaid vaeva ööistungeid korraldades ning ka teistel meetoditel tähelepanu juhtides, kuid see oli nagu hüüdja hääl poliitkõrbes.

Kaks aastat tagasi see olukord muutus. Eelmisesse valitsusse minekut kaaludes panime väga selgelt läbirääkimiste lauale tingimuseks perehüvitiste reformi. Esiteks lastetoetuste poliitika kardinaalse muudatuse. Universaalne lastetoetus tõusiski 2015. aastal 45 eurole ehk üle kahe korra võrreldes olnuga. Samuti võttis riigikogu vastu terve paketi meetmeid elatisvõlglaste kohta, kes jätavad oma kohustuse riigi ees täitmata. Just nende kohta, kes teevad seda kuritahtlikult või hoolimatusest. 2015. aasta riigikogu valimiste järel valitsusläbirääkimiste käigus oli meil taas muude pere- ja lastepoliitika meetmete seas laual lastetoetuste edasine tõus ning elatisabifondi moodustamise tingimus. Ning nüüd on see sündinud.

Elatisabifond on mingil määral sarnane kindlustusega, mille puhul siia ilma sündinud laps ei peaks tundma ennast kehvemas olukorras olenevalt sellest, kas tal on saatuse tahtel üks vanem või kaks vanemat. Laps ei ole selles süüdi. Küll aga saab riik toetada kõiki lapsi võrdselt. Riiklik elatisabi on tunduvalt laiem ettevõtmine, mis on kohane just sotsiaalsele õigusriigile, nagu Eesti riigi põhiseadus meie riigi ülesehitust ka kirjeldab.

Riiklik elatisabi garanteerib lapsele, kelle ees üks lapsevanem on jätnud oma kohustuse täitmata, riikliku lastetoetuse kõrval sissetuleku, mis mingilgi määral kompenseerib ükskõikse lapsevanema täitmata kohustuse. Samas võtab riik endale kohustuse ja õiguse ükskõikne lapsevanem korrale kutsuda. See on küll ühiskondliku solidaarsuse väljendus, kuid mitte ainult heategevuslik.

Võlgnik seisab nüüd vastamisi riigiga, kellel on kindlasti palju rohkem närvi ja võimalusi, et sundida võlgnikku oma kohustusi täitma. Selleks nähakse olemasolevate meetmete kõrval – erinevate riiklike lubade väljaandmine, varjatud tehingute selgitamine ja paljastamine jpt – tulevikus ette veel terve hulk sanktsioone.

Justiitsministeerium valmistab neid praegu ette ja need sisaldavad meetmeid alates pensioni teise samba sissemaksetest kuni reisipiiranguteni, mille vahele jääb veel hulk võimalusi ka kohtutäituritele varjatud sissetulekute tuvastamiseks. Need kõik on vajalikud eelkõige selleks, et elatisabifondi minimaalselt vaja läheks. Selleks, et sundida inimest juba ennetavalt oma kohustusi lapse ees täitma.

Autor: ANDRES ANVELT, riigikogu SDE fraktsiooni esimees
Viimati muudetud: 07/07/2016 06:54:14