Aastatel 1920−1934 Tartus linnapeana töötanud lõunaeestlase Karl Luige lähedased mälestusmärgi avamisel Vanemuise pargi tiigi kaldal. Foto: Malle Elvet

Tartu linna päeval, 29. juunil oli arvukate ürituste seas üks tähtsündmusi pronksskulptuuri avamine Tartu kauaaegsele linnapeale, Valgamaalt pärit Karl Luigele tema kunagise elukoha lähedal, Vanemuise pargis.

Matemaatika-füüsikamagistri kraadiga Karl Luigest (1883 Koikküla, Valgamaa − 1948 Tobolsk, Venemaa), kes töötas Valgas ja Võrus õpetajana, sai Eesti iseseisvumise järel peale Vabadussõda esimene Tartu linnapea.

1917. aastani Võrus haridusnõunikuna töötanud Luik jätkas samas ametis Tartus kuni 1920. Linnapea ametis oli ta 14 aastat (1920−1934), kuni 1940. aastani oli ta abilinnapea. Emajõelinna arhitektiks soovitas ta Võrumaalt Kärgulast päritArnold Matteuse (1897−1986), samuti elukutselt matemaatika ja füüsika õpetaja, kellest kujunes nimekamaid Tartu arhitekte.

Karl Luige graniitalusel pronkskuju avamisel meenutasid Tartu meer Urmas Klaas, vastselt Tartu linna medaliga tunnustatud kunstiajaloolane Enrico Talvistu ja Luige tütrepoeg, hambaarstina töötanud Juha Porila Karl Luige (keda teati sõbraliku lihtsa inimesena) väga suurt panust Tartu linna kujundamisel, Emajõelinna muutmisel euroopalikuks.

Karl Luik, kahe tütre ja ühe poja isa, oli EÜSi liige, Vanemuise seltsi liige, kaitseliitlane, Rotary klubi asutajaliige. Skulptuuri avamisel osalesid EÜSi liikmed, musitseeris Vanemuise keelpillikvintett.

1945. aastal Karl Luik arreteeriti, viidi Patarei vanglasse ja saadeti kui sotsiaalselt ebasobiv inimene viieks aastaks asumisele Tjumeni oblastisse Tobolskisse.

„Need sõnad, mis on siinsel graniitkivil – „Seisin oma tõekspidamiste eest Tartu hüvanguks” –, oli vanaisa öelnud ülekuulamisel Patarei vanglas. Temaga samal ajal oli vanglas minu isa Ain Kaalep. Toona polnud isal aimugi, et temast saab Luige väimees,” sõnas Karl Luige tütre Astridi (kirjanik Ain Kaalepi abikaasa) tütar Hella Tani skulptuuri avamisel.

Karl Luige lapselapsed ja sugulased, kes olid tulnud Luige pronksbüsti avamisele Elvast, Tallinnast ja Haapsalust, rääkisid, et vanaema Helene, kes sõjajärgseil aastail elas samuti Eestis väljasaatmise hirmus, ei julenud Tobolskist mehelt saadud kirju ja vanu fotosid säilitada.

Tobolskisse asumisele saadetud Luik töötas seal matemaatika- ja füüsikaõpetajana. Paraku suri ta kolm aastat peale väljasaatmist tiisikusse ja lähedased ei tea, kus Siberimaal on tema kalmukoht.

Karl Luige kunagise kodutalu Võrumaal Karulas on omandanud kunstnik Navitrolla.

Idee püstitada Karl Luigele mälestussammas Tartusse tuli kirjanikult, Tartu aukodanikult Ain Kaalepilt.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2016 06:51:26