Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

Kagu-Eestis on praeguses omavalitsuste ühinemislaines kõige kaugemale jõudnud Tõrva ümbrus. Eelmisel nädalal korraldati rahvahääletus Helme, Põdrala ja Hummuli vallas ning Tõrva linnas. Küsimusi oli kaks: kas ühineda ja kas suurvalla nimeks peaks saama Helme või Tõrva.

Kui osalusprotsent oleks küündinud üle 50, muutunuks see volikogudele siduvaks. Nii siiski ei läinud. Latiks jäi Helme valla 17,73 protsenti nimeküsimuses ja alumiseks piiriks Tõrva 13,77 protsenti ühinemisküsimuses.

Tõrva linnapea Maido Ruusmann ütles, et aktiivsus oli oodatult väike. „Mõnes mõttes teeb kurvaks, teisest küljest võib-olla peaks jällegi rõõmustama. Kurvaks selle pärast, et rahvas ei taha väga palju osaleda oma tuleviku osas kaasarääkimises, aga rõõmustama, sest võib-olla rahvas on valitseva võimuga rahul. Kui inimesed ei oleks rahul, siis nad näitaksid välja seda sellega, et tuleksid annaksid oma hääle ja ütleksid midagi vastu,” rääkis ta.

Nagu ka naaberomavalitsuste juhid, toob Ruusmann välja, et väikese osaluse tõttu on ennatlik öelda, et see on rahva enamiku tahe. „Praegusel juhul võib-olla rahvas tunnetas ka ära, et kui on vihmane laupäev või päikseline reede, et miks me siis oma aega kulutame, kui nagunii tuleb teha. Kindlasti selline riiklik taust mängib ka oma rolli,” pakkus ta.

Tõrvas toetas ühinemist 313 inimest, vastu oli 19. Helme valda eelistas nimena 189 inimest ja Tõrva valda 155.

Helme vallavanemat Tarmo Tamme üllatas, et Tõrvas oli ülekaalus Helme valla nimi ja ka teistelt tuli välja see. „Tõenäoliselt võttis tuure maha see, et esialgne väljapakutud Lõuna-Mulgi valla nimi võeti päevakorrast välja. Oleks olnud kolmas variant, oleks rahvas võib-olla rohkem barrikaadidel väljas,“ ütles Tamm. Väike osalus võib ka tema hinnangul näidata, et rahvas aktsepteerib mõlemat nime.

Helme vallas toetas ühinemist 242 inimest, vastu oli 45. Helme valla nime eelistas 278 inimest ja Tõrva valla nime 21 inimest.

Põdrala vallavanemat Aivar Uibut osalejate vähesus ei üllatanud. Ühe põhjusena näeb ta samuti riiklikku „niikuinii peab tegema” olukorda, aga taust võib peituda ka 2009. aasta ühinemiskatses.

„Põhjus on ka selles, et tegime aastaid tagasi selle protsessi kõik läbi, inimesed nüüd ei hakka enam ütlema. Eelmisel korral oli hästi suur osalusprotsent,” selgitas ta.

Nime kohta oletas Uibu, et nooremad pigem kalduvad Tõrva poole ja et suuresti on see seotud sellega, kui lähedal keegi elab Helme valla piirile ja millised on liikumismustrid. Põdrala vallas toetas ühinemist 85 inimest, vastu oli 12. Helme valla nime poolt hääletas 53 ja Tõrva valla poolt 41 inimest.

Hummuli vallavanem Enn Mihhailov möönas, et osalus küll kiita ei ole. „See ei näita küll rahva tahet väga. Pigem on vastupidi, rahvast ei huvita see teema. Varasem kogemus teiste valdade puhul, kes on ühinenud, näitab sama tendentsi. Keskeltläbi 14 protsenti ei ole suur, huvi on väga leige,“ ütles ta.

Nimeküsimuses on vallavanemal oma kindel eelistus. „Loogiline on, et see oleks vallakeskus Tõrva. Linna nimi ja Helme tekitavad segadust. Loogilisem oleks, et on üks nimi. Piirkonna turundamisel ja mainekujundusel peaks keskenduma ühele nimele, Tõrva on palju tuntum. Siin kohapeal Helme nime teatakse, aga Viljandist Tallinna poole ei tea keegi Helme valda,” argumenteeris Mihhailov.

Hummuli vallas toetas ühinemist 89 inimest, vastu oli 11. Helme valda eelistab uue nimena 71 ja Tõrva valda 33 inimest.

Lõpliku nimesoovi määravad volikogud.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 16/06/2016 07:45:40