Laine Randjärv.

Järgmisest aastast on erakoolide tegevuskulude toetamine omavalitsustele vabatahtlik ja kohalikel endil suurem õigus rääkida kaasa koolivõrgu kujundamisel ning oma haridusraha kasutamisel.

Üle poole aasta kestnud arutelud erakoolide rahastamise teemal on selle nädalaga jõudnud kõigile asjaosalistele sobiva lahenduseni, erakooliseaduse muudatused riigikogus vastu võetud ning jäetud vanalt süsteemilt uuele ülemineku aeg 2019. aasta lõpuni.

Esmalt tasub märkida, et erakoolide riigipoolne rahastamine haridustoetusena – ehk õpetajate palgaraha, koolilõunad, direktori ja õppealajuhataja töökulu, õppekirjandus ja täiendkoolituste toetamine – pole kunagi olnud küsimärgi all. Lahendust otsisime hoopis eelisolukorrale, kus erakoolid said riigi haridustoetust ja võisid erinevalt tavakoolidest võtta õppemaksu, kuid lisaks pidid omavalitsused toetama nende mõlema kommunaalkulude tasumist.

Jõudsime koostöös asjaosalistega tõdemusele, et haridusküsimuste korraldamine alus- ja põhihariduse tasemel on kohaliku omavalitsuse haldusalas ning kogukonna arvamust tuleb rohkem usaldada. See on ka seadusemuudatuse olulisim punkt: 2017. aastast muutub erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks.

Lisaks on kogukonna hääl kaasatud uute erakoolide asutamisprotsessi sellega, et haridusministeerium küsib omavalitsuselt arvamust enne koolitusloa väljastamist. Omavalitsused saavad niisiis täpsema kirjelduse ja suurema kindlusetunde väga reaalse ja vajaliku ülesande täitmiseks – koolivõrgu korrastamiseks.

Erakoolidele ja omavalitsustele on jäetud uue olukorraga kohanemiseks kolmeaastane üleminekuperiood, 2017. aastast 2019. aasta lõpuni. Seda selleks, et koolid jõuaksid oma senise arengukava ümber hinnata ning vajaduse korral leida muid tuluallikaid. Omavalitsuste puhul tuleb muu hulgas arvestada ka haldusreformiga.

Riigi tegevustoetus erakoolidele on üleminekuperioodil 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku umbkaudu 15 miljonit eurot. Toetus on omavalitsuseti erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Loodetavasti kohalikud omavalitused toetavad vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus.

Erandina on riigil kavas toetada täies mahus neid erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Mõistetav on seejuures vanemate ootus väikeklasside järele ning soov, et laste huvide ja erivajadustega arvestataks, seda olenemata kooli omandivormist.

Siinkohal tasuks meelde tuletada, et munitsipaalkoolid pakuvad sageli samu meetodeid ja lähenemisi, mida erakoolid. Meil on arvukalt väga häid tavakoole, kus töötavad oma ala asjatundjad ja kogemustega pedagoogid. Ka hariduslike erivajadustega õpilastele tuleb läheneda terviklikumalt ning paindlikumalt, et perede ainsaks valikuks ei oleks erakool.

Häid kogemusi iga õpilase võimete parimaks väljatoomiseks on jagada ja üle võtta nii erakoolidel kui munitsipaalkoolidel. Samuti võiks individuaalset lähenemist tähtsustades paremini rakendada elukogenud ja pensioniealisi pedagooge, kes võiksid oma oskusi ja teadmisi jagada klassides abiõpetajatena.

Autor: LAINE RANDJÄRV, riigikogu kultuurikomisjoni esimees (Reformierakond)
Viimati muudetud: 16/06/2016 07:32:39