Mailis Reps.

Käesolev seadus näeb ette erakoolide tegevuskulude osalise katmise 2019. aasta lõpuni ning seejärel läheme tagasi süsteemi juurde, mis kehtis 2011. aasta 1. septembrini. Kõnealust eelnõu on esitletud küll suure kompromissina, kuid tegelikult võetakse sellega siiski erakoolidelt tulevik. Nimelt näeb süsteem ette, et kohalikud omavalitsused võivad, kuid ei pea erakoolide tegevust toetama. Arvestades, kuivõrd vähe vabu vahendeid omavalitsustel üldse on, siis on raske uskuda, et meie erakoolid praegusel kujul alles jääksid.

Erakoolidega seonduvalt on ühiskonnas tekkinud küsimus, kuidas tagada olukord, et ükski laps ei pea neist õppemaksu tõttu kõrvale jääma. Lisaks tekkis arutelu, kas erakoolide olemasolu annab omavalitsustele võimaluse lükata oma kohustused kogukondade ja riigi kaela. Need on küsimused, millega peab tegelema, kuid paraku see eelnõu neid probleeme ei adresseeri. Leian näiteks, et me peaksime kaaluma üldse õppemaksu kaotamist, kuid kahjuks ei ole minister olnud diskussioonist huvitatud. Selle asemel ähvardati, et õpetajate palgad tõusevad vaid siis, kui erakoole enam ei toetata.

Erakoolide esindajad ei soovi eelisseisundit ega munitsipaalharidust kritiseerida, vaid võimalust haridusmaastikul võrdväärselt tegutseda. Vastuvõetud seaduseelnõu võtab neilt selle võimaluse. Kuid olen siiski optimistlik ning loodan, et debatt kestab edasi, sest praegune lahendus meid kindlasti ei rahulda.

Autor: MAILIS REPS, riigikogu Keskerakonna fraktsioon aseesimees
Viimati muudetud: 16/06/2016 07:30:01