Jalgpalli liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht ja muuseumi direktor Daimar Lell. Foto: Malle Elvet

Prantsusmaal käimasolevate Euroopa jalgpallimeistrivõistluste künnisel sai Tartus Eesti spordimuuseumis vaatamisküpseks näitus „Kuningas jalgpall“ Eesti jalgpalli ligi saja-aastasest ajaloost.

Väljapaneku avamisel tervitas kohalolnuid oma eestikeelses kõnes Prantsusmaa suursaadik Eestis Michel Raineri.

Näituse kuraator Siim Randoja nentis, et näituse koostamine oli ajamahukas ja üsna keeruline, kuid väga põnev. Peale spordimuuseumis talletatu saadi materjale teistest muuseumidest, jalgpalliliidult, Eesti tuntud jalgpallurite Mart Poomi, Andres Operi, Ragnar Klavani, Raio Piiroja, Konstantin Vassiljevi ja teiste erakogudest, samuti sõjaeelse vutilegendi Evald Tipneri kogust.

Jalgpall oli Eestis populaarne kuni sõjani. Taas jõudis jalgpall laialdaselt harrastatavate spordialade sekka taasiseseisvumise järel.

„Sõjaeelse perioodi jalgpallivarustust on vähe säilinud. Need kanti ribadeks või hävisid aja jooksul, kui jalgpall polnud Eestis populaarne. Küll aga on näitusel väljas rohkesti vana foto- ja filmimaterjali, mida varem näidatud pole,” rääkis Randoja.

Hipodroomilt jalgpallikarikaks

Rariteetseim eksponaat on toretsev 3,6-kilone ja 42 cm kõrgune ülekullatud hõbekarikas, mille valmistas Inglismaa hõbesepp 1826. aastal. See oli Inglismaal, hiljem Venemaal traavlivõistluste rändauhind. Eelmise sajandi algupoolel omandas selle ärimees Eduard Saarepera ja annetas 1921. aastal Eesti jalgpallimeistrivõistluste rändkarikaks, seda hakatigi kutsuma Saarepera karikaks.

Statuut nägi ette, et meeskond, kes on karika võitnud kolmel aastal järjest või kolmel korral viie aasta jooksul, saab karika päriseks endale. Toona oli tugevaim võistkond VS Tallinna Sport, kes saigi karika 1927. aastal jäädavalt endale.

Kümme aastat seisis karikas riiulil, siis löödi see läikima ja oli 1938–1944 taas meistrivõistluste auhinnana kasutusel. Sõja ajal Pärnusse peidetud karikas toodi viimast korda jalgpallimatši auhinnaks välja augustis 1944, kui Tartus kohtusid kohalik politseikoondis ja sinivalgeteks kutsutud VS Spordi meeskond. Viimane kaotas küll 1:2, kuid politseikoondis andis karika Spordile hoiule. See pandi taas peitu ja 1959. aastal anti Tallinna linnamuuseumisse.

1992. aastal alustati Eestis taas meistrivõitluste mänge. Nüüdne rändkarikas telliti samuti Inglismaalt ja see kannab Tipneri nime.

„Muuseum on teinud ära suure ja tänuväärse töö Eesti vutiloo jäädvustamiseks ja huvilistele tutvustamiseks,” sõnas jalgpalli liidu kommunikatsioonijuht, seto juurtega Mihkel Uiboleht.

Näitus jääb avatuks selle aasta lõpuni.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 17/07/2016 16:12:30