Põlva maavanem Ulla Preeden. Foto: LLi arhiiv

Riigireformi lõpul võivad tugevad omavalitsused suure osa ülesannetest täita, kuid maavalitsuste reformimisega peab ka riik praegustesse maakondadesse jääma. Põlva maavanema sõnul on tulevaste regionaalametite moodustamisel kõige tähtsam, et riigi teenused jääksid maakonda alles.

Võrumaa elanik Rita tunnistas, et ei mäletagi, millal viimati maavalitsuses käis, sest sünnid-lahkumised saab omavalitsuses registreerida. „Abiellujatel on Võru maavalitsuse majja asja,” märkis ta. „Kas regionaalameteid tuleb neli või kuus, igal juhul jääb amet osale kagunurga elanikele kaugeks,” lisas Rita.

Vallavalitsuste esindajatel on maavalitsustega veel tihe suhe. „Valgamaa omavalitsused teevad küll maavalitsusega head koostööd,” ütles Madis Gross (SDE), Tõlliste vallavanem ja Valgamaa omavalitsuste liidu juhatuse liige.

Tulevikku vaadates pooldab Gross nelja regionaalametit. „Omavalitsusi jääb olulisel määral vähemaks ja siis ei ole ka maavalitsusi palju vaja. Kui armsad kolm maakonda ühekaupa meile ongi, ühtset ja hästi funktsioneerivat maakonda neist ei teki. Täna liigume juba kõik Tartu suunas, põhjusteks ka hiiliv riigireform ja elanike vähenemine,” kõneles ta.

Gross lisas, et planeeringu, hariduse, kultuuri, spordi, sotsiaalhoolekande ja ühistranspordi korraldamine võiks omavalitsuste kanda jääda, kuid iga ülesande täitmiseks peab raha eraldatama.

Kas Kagu regionaalamet tuleb?

Põlva maavanem Ulla Preeden (IRL) ütles, et ülesannete jaotus sõltub suuresti haldusreformi käigust. Tema sõnul toetavad maavanemad maavalitsuste ülesannete andmist tugevatele uutele omavalitsustele, mitte liitudele, sest viimaste kuulumine omavalitsuste liitu pole kohustuslik.

Tulevaste regionaalametite moodustamisel on Preedeni meelest kõige olulisem, et riigi teenused jääksid maakonda alles. „Kui ei tule Kagu regionaalametit ja juhtimine koondub Tartusse, siis regionaalpoliitikat ja julgeolekut silmas pidades saab ja peab säilitama riigiametite esindused või vastuvõtud praegustes maakonnakeskustes. Palju on räägitud niinimetatud riigimajadest, kuhu on võimalik riigiasutused koondada,” rääkis ta.

Kui Põlvamaale jääb praeguse 13 valla asemel kaks, nagu on kirjas kehtivas maakonna arengukavas, on need omavalitsused Preedeni sõnul piisavalt suured ja võimekad, et ise täita enamik ülesannetest. Sel juhul võiks omavalitsuste liit moodustuda hoopis maakonna piiride üleselt ja pigem koostöö eestvedajana.

„Kui haldusreformi tulemuseks on rohkem omavalitsusi, on liidu moodustamine päevakorral, kuid ülesannete andmine liidule sõltub suuresti sellest, kuidas toimub tulevikus nende rahastamine,” sõnas Preeden.

Ta lisas, et analüüs regionaalametite moodustamiseks ja ülesannete täpsustamiseks on koostamisel rahandusministeeriumis.

Kagunurk tühjeneks

Iga reformil on plussid ja miinused. Tõlliste vallavanemale Madis Grossile teeb muret, et riigiasutuse või ettevõtte äraviimisega kagunurgast kaasneb igakord töökohtade vähenemine, siis inimeste lahkumine, koolide ja poodide sulgemine.

„Kõike tehakse kindla plaani ja kokkulepeteta stiilis: enne maja valmis, siis projekt. Täna tehtud vigade parandamine võib tulevikus väga kalliks maksma minna,” hoiatas ta läbimõtlematuse eest.

Ulla Preeden märkis, et kui kõik riigiametid koonduksid ainult nelja regiooni keskusesse, kaasneks sellega loomulikult avaliku sektori töökohtade kadumine piirkonnas, väheneks kohalike eripäradega arvestamine, meie inimesi sunnitaks rohkem liikuma – see kõik tõenäoliselt muudab elamise maal keerulisemaks ja vähem ligitõmbavaks.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/06/2016 07:39:09