Veepuuduse käes vaevlevad ka kartulivaod. Hilise kartuli pealsed on kuiva tõttu nigelad ning kuivuse kestmise korral jääb saak väikseks. Foto: Maarius Suviste

Põllumehed soovivad väga, et ülikuiva maikuu järel sajaks kasvõi mõned päevad jutti seenevihma, sest see päästaks osagi teraviljasaagist. Kui pidevat tasast vihma paari nädala jooksul ei tule, on viljasaagil kriips peal.

Osaühingul Sänna Põllumees Rõuge vallas Võrumaal on teravilja ja rapsi all üle 900 hektari. Osaühingu agronoom Eva Tuusis nii kuiva maikuud ei mäletagi. „Taliviljad said küll vajaliku niiskuse kätte, kuid viljapeade täitumises ei saa kindel olla, sest vili on raske talve ja vihmapuuduse tõttu madal ja hõre. Taimede juurdumise ajal mullu sügisel oli ka kuiv ning talv oli lumevaene,” kõneles ta.

Maikuu on just suviviljade võrsumise aeg. Tuusis märkis, et kes külvasid savisele maale aprillivihmade eel, nende põllud muutusid peagi kivikõvaks, kust viljal oli raske tärgata. Liivastel pindadel suviviljad küll tärkasid, kuid põllud on vihmapuudusel muutunud kollaseks, sest liivane maa andis esimesena põuale alla.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhi Marika Parve sõnul on maakonnas ülekaalus suviviljapõllud, kus kohati pole vili tärganudki. Ta lisas, et parem pole olukord ka suvirapsipõldudel, kus mõnes paigas ei ole külv samuti tärganud.

Valitsenud kuivuse ja soojuse tõttu on vilja- ja rapsipõldudel tulnud taimekaitsetõrjet teha hilisõhtutel või isegi öösiti. „Kui paari nädala jooksul tuleks kasvõi paar-kolm päeva mõnusat seenevihma, on põldudelt ikka midagi koristada. Tugev vihm ei ole hea kahel põhjusel: see lamandab nõrgad taimed ja maa kuivuse tõttu võib vesi mujale voolata,” rääkis Tuusis.

Ta märkis, et nii suvi- kui ka taliviljade saak tuleb tänavu väike, lisaks kannatab ka taliviljade kvaliteet, kuid suviviljade kvaliteedi kohta on veel vara midagi öelda.

Veepuuduse käes vaevlevad ka kartulipõllud. „Varajase kartuli saak on mullusega võrreldes poole väiksem, kuigi tänavu müüsin esimese kartuli juuni alguses, mullu nädal hiljem,” kõneles Tarmo Tobreluts, Vedo talu peremees Laheda vallast Põlvamaalt. Temagi ei mäleta nii põuast maikuud. Ta pani varajase kartuli maha juba 12. aprillil, tõmbas osale vagudele sooja hoidmiseks katteloori peale ja korra kastiski. Tobreluts ütles, et hilise kartuli pealsed on kuiva tõttu nigelad ning kuivuse kestmise korral jääb saak väikseks.

Kestev kuivus ei rõõmusta ka loomakasvatajaid. „Esimese niite silo kvaliteet tuleb kehvapoolne, sest hein läks kuivusega ruttu vanaks ja selle kasv oli hõredam,” tõdes Marika Parve. Karjamaad ootavad samuti väga vihma.

Marjakasvatajatel on olnud kastmist palju rohkem kui tavaliselt. Tobreluts ütles, et on maasikapõldu iga päev kastnud. „Tilkkastmissüsteem on maasikakile all, selle nädala lõpus lähevad esimesed marjad juba müüki,” lisas ta.

Marika Parv lausus, et on siiani vaarikaistandust kaks-kolm korda nädalas kastnud. „Katsin istanduse peenravaibaga, viimane takistab niiskuse auramist,” sõnas ta.

Eva Tuusise sõnul jääb põllumeestel praeguste ilmaolude ja viljahindade tõttu nii mõnigi investeering tegemata ja nad kannavad kahju. Parv lisas, et kehva saagikuse tõttu võib neil ostetud väetiste eest maksmise, liisingute tasumise ja teiste kohustuste täitmisega probleeme tekkida.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/06/2016 07:34:18