Pildil ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv, Ave Viks rahandusministeeriumist ja Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni esimees Priidu Ristkok. Foto: Aksel Lõbu

Teisipäeval läbis haldusreformi eelnõu riigikogus kolmanda lugemise, 56 poolt- ja 38 vastuhäälega võeti seadus vastu.

Enne lõpphääletust võttis Kagu-Eesti IRLi rahvasaadik Priit Sibul sümboolse pausi. „Isamaa ja Res Publica Liit on haldusreformi oodanud kümme aastat. Ma palun fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega, et teised saaksid mõelda ja eelnõu toetada,” ütles ta.

Kuigi seadus võeti üldjoontes vastu eelnõu algsetel põhimõtetel, on siin-seal antud mõned täpsustused, mis peaksid reformi õnnestumisele kaasa aitama. Näiteks peale seaduse jõustumist on piirkondlikud ühinemiskomisjonid valitsuspoolsed, mitte ühe ministri, riigihaldusministri all. See peaks asjaosaliste hinnangul andma protsessile laiapõhjalisema käsitluse ja legitiimsuse: vastutab kogu valitsus, mitte ainult reformi elluviiv minister.

Ühinemislepingus kokku lepitavad investeeringud peavad olema kajastatud uue omavalitsuse arengukavas. See, mis kokku lepitakse, on uue omavalitsuse alus.

Piirkondlik komisjon lubab, kui see on põhjendatud, vabatahtlikult ühineda ka piirkondadel, kus kahe omavalitsuse vahele jääb omavalitsus, kes ei soostu läbirääkimistes osalema. Nii ei ole ka läbirääkimistest keeldujad takistuseks terviklike piirkondade moodustamisele.

Linna ühinemisel valdadega võis varasemate reeglite järgi linna nimi jääda vaid siis, kui selle elanikud on uues omavalitsuses ülekaalus. Nüüd võib hoolimata elanike arvust uus omavalitsus linna nime (edasi) kanda, kui see on põhjendatud ja loogiline.

Täpsustati niigi mitmetahulist Setomaa erandit: setodel on lubatud ühineda ka siis, kui territooriumi vahele jääb lahustükk.

Suurendati külavanemate õigust osaleda volikogu ja komisjonide istungitel, et piirkonna hääl uue omavalitsuse valitsemises ei peaks vähenema.

Selle kuu lõpus asub valitsus arutama reformi edasisi samme, koos riigireformi raames reorganiseeritavate maavalitsuste plaaniga. Järgmine samm on valdkonnaseaduste muutmine, mis on suunatud omavalitsuste rahastuskorraldustele ja muudatustele ülesannetes, nii palju kui suurus ja võimekus lubab.

Maaomavalitsuste liit ja linnade liit on toonitanud, et nad ei toeta sunniviisilist liitmist ja et edukas haldusreform eeldab ka kiiret omavalitsuste rahastuse küsimuse ülevaatamist.

Kuidas Lõuna-Eestis edasi minnakse?

Veidi peale seda, kui seadus riigikogus kolmanda lugemise läbis, kogunesid Tartu maavalitsuses rahandusministeeriumi esindajad ja haldusreformi Lõuna-Eesti piirkonna komisjoni liikmed, et anda ülevaade ühinemisläbirääkimistest ja haldusreformi edasistest sammudest.

Komisjon loodab, et nüüd ka need omavalitsused, kes enne tegutsema asumist ootasid seaduse vastuvõtmist, alustavad läbirääkimisi.

„Viimase kuu jooksul on väga kiire areng toimunud. Üha rohkem on neid, kes on teinud otsuseid, kellega astuda läbirääkimistesse. Ma arvan, et me siin laua taga oleksime kõik õnnelikud, kui tuleb selline variant, et ei olegi vaja jõudu kasutada. Siis võiks öelda, et reform on eriti hästi läinud,“ ütles ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv.

Selleks on vaja omavalitsustel 2017. aasta 1. jaanuariks jõuda ühinemislepinguteni. Heal järjel on Tõrva piirkond. Tänasest laupäevani on Helme, Hummuli, Põdrala vallas ja Tõrva linnas rahvahääletus kahel teemal: kas toetada ühinemist ning kas uus omavalitsus peaks kandma Tõrva või Helme valla nime.

Arutlusele tulid ka kirgi tekitanud üksikute külade soovid liikuda ühte või teise omavalitsusse. Näiteks Puka valla Soontaga küla tahtis minna teise omavalitsusse, praegu oleks see Helme. Koguti allkirjad. Puka ja Helme volikogu arutasid, tegid protokollilise otsuse, et põhimõtteliselt vastu ei ole. Nüüd tuleb see juriidiliselt ära teha.

„Kui on vabatahtlikust etapist olemas elanike algatus ja hiljem ütlevad ka piirkondlikud komisjonid, et on mõistlik, siis 2017. aastal on valitsusel õigus neid territooriumiosasid üle anda. Aga see saab toimuma seal, kus on kriitilisem,“ selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks.

Mitmed tegevused lähevad tulevikus korraldamisele üle mitme maakonna, näiteks ühistransport. Rohkem otsustusruumi jääb omavalitsustele ühiselt teha, ennekõike omavalitsusliitude ja arenduskeskuste kaudu: tähtsamaiks on piirkonna arengu kavandamine ja kohaliku ettevõtluse arendamine.

Mis saab valimisringkondadest?

Suure laenukoormusega omavalitsused on olnud suutelisemad rohkem vajalikke investeeringuid tegema, ent kui laenulagi on käes, ei pruugi nad mõne hinnangul olla ahvatlevad ühinemispartnerid. Põlva maavanem Ulla Preeden ütles, et haldusreform on maakonnas toonud pigem positiivset tegutsemisjulgust.

„Mitmed omavalitsused pidasid varem väga oluliseks eelarve tasakaalu mõistet, et nad ei võta laenu, vaid koguvad investeeringuteks. Nüüd on nad otsuse vastu võtnud, et kogukonna huvides teevad teatud investeeringud ära enne, kui nad ühinema hakkavad. Nad lihtsalt varem ei julgenud seda otsust teha. Praegu nad näevad, et see on võimalus,“ selgitas Preeden.

Kui peaks ühinemiste ja omavalitsuste maakondadevahelise liikumise tulemusena tekkima maakondi, kus on vaid üks-kaks valda, ei tähenda see maakonna kaotamise vajadust. Komisjon kinnitab, et maakond kui mitmekülgse tähendusega jaotus, jääb alles. Küll aga võib maavalitsus tekkida sellisel juhul mitme maakonna peale.

Paindlikumaks on muutunud ka valimisringkondade süsteem. Kui enne oli ühineval omavalitsusel võimalik moodustada kas üks ringkond või siis ringkond igast vanast omavalitsusest, on nüüd võimalik seda teha ka omavalitsuste gruppide kaupa, et näiteks tagada võrdse suurusega ringkonnad.

Seda, kas haldusreform peale seadusi ja liitumisi-liitmisi ka tööle läheb, määrab paljugi tulevaste kohalike juhtide juhtimistase.

„Mõned omavalitsused on läinud ka seda teed, et nad ei tee neid otsuseid ära. Ma olen selgelt ühel positsioonil: juhid peavad juhtima. Ma kutsuks üles, et volikogu liikmed peavad asjadest aru saama ja tegema otsuseid. Loodetavasti on omavalitsused strateegilisemad ja juhtimisvõimekus kasvab,“ toonitas Rivo Noorkõiv.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 09/06/2016 07:25:13