Just selline näeb välja ajalooline kauplus. Poe sisustus on taastatud tolleaegsete piltide ja mälestuste põhjal võimalikult autentsena. Foto: Janek Joab

Mõniste talurahvamuuseumis taasavatakse 90 aastat tagasi talumeeste ehitatud kauplus. Suur avamispidu on Mõniste kodukandipäeval, 22. juunil.

Esimesel iseseisvusajal olid Mõniste valla talumehed rikkad ja ettevõtlikud mehed. Kuutsi külas oli neil väike pood, mis andis kenasti kasumit, ja nii otsustasid nad üle tee vabale krundile, praegusele Mõniste talurahvamuuseumi territooriumile ehitada uue ja avarama kauplusehoone. Nõnda panid talumehed rahad kokku ja 1926. aastal alustati poemaja ehitust. Millal pood tegelikult valmis sai ja kuidas ettevõtlikud talumehed üle piiri „ekspordiga” tegelesid, saab uurida juba kohapeal.

Ajaloolise poe sisustus on taastatud tolleaegsete piltide ja mälestuste põhjal võimalikult autentsena ning see viib muuseumikülastaja tagasi 1930. aastatesse. Muuseumitöötajad on mitu aastat kogunud veel säilinud tolleaegseid etikette ja esemeid ning need kõik on välja pandud taasavatava poe vitriinidesse. Seinal ripuvad nagis hobuserakmed, poenurka tulevad heeringatünn ja petrooleuminõud, nii nagu need olid enne Teist maailmasõda. Muu hulgas saab algupärase poehoone müügiruumis näha fotomeenutust omaaegsest kaupmehest ja Mõniste muuseumi asutajast Alfred Lepast. Peale selle, et kaupluse püsiväljapanekus saab näha tolleaegset kaupa, on võimalus ka praegu endale sealt muuseumpoest midagi põnevat osta.

Suur avamispidu leiab aset Mõniste kodukandipäeval, 22. juunil algusega kell 12. Eesti lõunatipus, Läti piiri lähedal Kuutsi külas Mõniste talurahvamuuseumi territooriumil pakutakse kõikidele külalistele eksklusiivset ajarännakut 90 aasta tagusesse aega. Kodukandipäev jätkub paljude üritustega, sealhulgas paigutatakse kalmistule tagasi parunessi rist, mis on läbi teinud pika eksirännaku, toimuvad mitmed kontserdid ja õpitoad ning õhtu lõpetavad Lõõtspillimehed koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga.

Mõniste talurahvamuuseum kuulub Võru instituudi muuseumiosakonda, nagu veel Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum, Põlva talurahvamuuseum ja Vana-Võrumaa kultuurikoda. Võru instituudi teadus- ja arendustegevused puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja võrokestele omase keele ja kultuuri elushoidmist. Instituut avaldab võrukeelseid raamatuid ja plaate, aitab kaasa võru keele õpetamisele Vana Võromaa koolides ja lasteaedades, toetab võrukeelse laulupeo Uma Pido korraldamist jms.

Autor: Lõunaleht
Viimati muudetud: 09/06/2016 07:17:18