Maavanem Ulla Preeden Värska volikogu istungil. Foto: Põlva maavalitsus

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas aprilli- ja maikuu jooksul Põlvamaa valdade volikogude istungeid, et rääkida haldusreformist maakonna ja riigi tasandilt ning kuulata kohapealseid mõtteid seoses vabatahtliku ühinemisperioodiga.

Selle nädala esmaspäeval Mooste volikogus lõppenud ringkäigu ajendiks oli kuulata rahvaesindajate plaane seoses reformiga, rääkida selle olulisest mõjust järgnevale riigireformile ning arutada ka Põlva maakonna kui tervikliku üksuse säilimise tuleviku üle. 

„Volikogudes käimised näitasid, et inimeste algsed küsimused reformi mõtte ja vajalikkuse üle on asendunud sisulisemate küsimustega,“ kommenteeris Preeden volikogude meelestatust. „Enamikes omavalitsustes on lauale jäänud üks-kaks liitumisvarianti, mille vahel kaalutakse. Lisaks käimasolevatele läbirääkimistele on nii mitmedki omavalitsused teinud üsna põhjaliku analüüsi ning kaardistanud enda jaoks sobivad variandid.“ 

Volikogude peamise väljakutsena tõi ta esile tulevaste ühinemisotsuste põhjendamist valla elanikele, sest kõigile inimestele sobivat lahendust ei ole. „Paratamatu rahulolematus jääb neile, kelle liikumisteekond, ajaloolised või kultuurilised sidemed on mõnes teises suunas kui enamikul. Siinkohal on soovituseks küll ainult see, et rohkem selgitada ja rääkida, miks sünnivad otsused ja kuidas,” ütles Preeden.

Kas Põlvamaa väärib säilitamist?

Haldusreformi tagajärjel võivad muutuda ka Põlvamaa kui haldusüksuse piirid – maakonna piiriäärsete valdade liitumine Võru-, Valga- või Tartumaa suunas nõrgendaks kahtlemata Põlva kui keskuse positsiooni, millega võib pikas perspektiivis kaasneda kogu maakonna kui eraldiseisva üksuse kadumine. „Peamine küsimus ongi selles, kas 60 aastaga on Põlvamaal ja põlvamaalastel tekkinud piisav ühine identiteet, et oleks soovi maakonda säilitada,“ leiab Preeden. 

Paraku on hetkel haldusreformi protsessis senised strateegilised dokumendid kõrvale lükatud, kuid maavanem usub, et veel pole hilja meelde tuletada ja vähemasti analüüside aluseks võtta nii käimasoleva uue maakonnaplaneeringu koostamise protsessi sisendit kui ka kehtivat arengukava, kus juba 2011. aastal kinnitati eesmärgina tulevaste ühinemiste ja liitumiste tarbeks kahe keskuseline haldusmudel (Põlva ja Räpina).

Maavanemaga enamikes volikogudes kaasas käinud maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialisti Aivo Ülperi sõnul on ajalool kohalikule identiteedile ja elanike eelistustele kahtlemata tugev mõju. Selle tõestuseks on mitmed omavalitsused, kes ajalooliste seoste tõttu hetkel üle Põlvamaa piiride liitumisi kaaluvad. 

„Ajalool põhinevatele emotsioonidele ei tohiks kindlasti ohvriks tuua tulevast arengut. Ma soovitan kõigil omavalitsustel teha enda jaoks esmalt ülevaade erinevate ühinemisalternatiivide majanduslikest näitajatest (st. millised oleks praeguste eelarvete põhjal uute omavalitsuste tulud ja kulud, maksulaekumised ja laenuvõimekus) ning seejärel hinnata tekkinud omavalitsuste võimet neid näitajaid keskpikas plaanis ka parandada. Ei saa vastutustundlikuks lugeda ühinemist, mis küll ajalooliselt ja emotsionaalselt tundub kõige sobilikum, ent on ükskõik millises ajaplaanis majanduslikult ebaratsionaalne,“ kommenteeris Ülper.

Volikogu otsusel on kaugeleulatuv mõju

Ringkäigu teiseks suuremaks põhjuseks oli viia rahvaesindajatele rohkem infot riigireformi võimalikest plaanidest, mille esimeseks sammuks haldusreform on. Tulevikku vaadates on läbiviidaval reformil suur regionaalpoliitiline roll – tugevad omavalitsused panustaksid kogu Kagu regiooni arengusse. See tagaks riigi tugiteenuste võrgustiku jäämise suurematesse keskustesse ning vähendaks ääremaastumist.

„Tavakodaniku jaoks ei tohiks reform midagi muuta ega halvemaks teha,“ viitas Preeden, et tegemist on pigem juhtimisreformiga, mille tagajärjel võiks suureneda osalusdemokraatia, paraneks investeerimisvõimekus ning suudetaks meelitada piirkonda rohkem oma ala tippspetsialiste. Nii mitmeski volikogus tuli juttu, et suured vallad tooksid omakorda kaasa külakogukondade suurema aktiviseerumise.

Haldusreformi otsuste kaalumise protsessis võib avatult ja avameelselt arutledes välja tuua ka ohtusid ning siinkohal on maavanema sõnul inimeste jaoks suurimaks tundmatuks faktoriks tulevased valitavad rahvaesindajad ja vallajuhid. „Kõige olulisem on alati inimene ning inimlikkus ja seda nii tänases kui ka tulevases vallas, et valitseks eetiline ja kogukonnaga arvestav halduskultuur. Siinkohal pole aga küsimus omavalitsuse suuruses. Olen veendunud, et haldusreformi protsessist on selgelt rohkem võita kui kaotada. Sealjuures on meie tänastel volikogu liikmetel ääretult suur vastutus ja roll.“

„Seetõttu soovin lisaks mõistlikkusele volikogude liikmetele ka julgust, sest kõigile inimestele ühtemoodi meeldivaid lahendusi pole. Oluline on protsessi kaasata võimalikult palju kogukondasid ning tehtavad otsused rahvale objektiivselt ära põhjendada,“ rääkis Preeden.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 03/06/2016 08:11:52