Enamik osakondi jääb Põlva haiglas pärast Tartu ülikooli kliinikumiga liitumist endiseks, kuigi kindlasti tulevad ka mõned muutused. Foto: LLi arhiiv

Eelmisel nädalal peetud Tartu ülikooli kliinikumi konverentsil paiskas kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto muu hulgas välja lause, et suureks arutelu objektiks on kujunenud erakorralise abi osutamine ööpäev ringi Valgas ja Põlvas. Vähe sellest, et sünnitusosakond on neis haiglates kadumas, kas tõesti ka traumapunkt?

Nii Valga kui ka Põlva haigla plaanivad, nii nagu Võru haiglagi, lähitulevikus võrgustuda ehk täpsemalt öeldes liituda (veel peenemalt öeldes liidestuda) Tartu ülikooli kliinikumiga sel moel, et kliinikum omandab 51 protsenti nende haiglate aktsiatest. See tähendab seda, et ülikooli kliinikumist saab nende haiglate enamusaktsionär ja enamusaktsionärid langetavad üldjuhul otsuseid.

Põlva vallavolikogu hakkab otsustama ilmselt septembrikuu volikogu istungil, kas liituda kliinikumiga või mitte. Valgas pole ajakava veel selgunud, kuid samas kuulub Mart Einasto kui kliinikumi esindaja Valga haigla nõukogusse juba 2014. aasta lõpust.

Mis puudutab erakorralise meditsiini osakondi (EMO), siis TÜ kliinikumi konverentsil rääkis Mart Einasto, et erakorralise meditsiini arste ei jagu suurtessegi keskustesse ning väiksemas kohas peaksid olema väga laia profiiliga tohtrid.

Kas tõesti on oht, et kahest Kagu-Eesti maakonnakeskusest kaovad n-ö traumapunktid ning edaspidi peab väikseid haavakesi õmblema

või silmast metallitükki välja koukima minema Tartusse EMOsse, mille pikkade järjekordade üle on aastaid kurdetud?

Põlva haigla tegevdirektori Koit Jostovi sõnul jääb Põlvasse EMO kindlasti alles, sest seda kohustab sotsiaalministeerium. Enamik osakondi jääbki pärast kliinikumiga liitumist endiseks, kuigi kindlasti tulevad ka mõningad muudatused, ütles ta.

Valga haigla juhataja Marek Seer aga nii konkreetset vastust ei andnud.

„Kõik otsused tehakse läbirääkimiste ja analüüsi käigus,” ütles ta. „Seniste kogemuste põhjal on mul usk sellesse, et kliinikum teeb oma otsuseid nii enda kui ka koostööpartnerite suhtes läbimõeldult. EMO kasvõi osalise sulgemise teema ei ole seni Valgas päevakorrale tõusnud.”

Seeri sõnul ei tehta muudatusi kindlasti sunniviisil ja kohe pärast kliinikumiga liitumist.

Sünnitusabi lõpp?

Juba üle kümne aasta räägitud sünnitusosakondade sulgemine saab aga ilmselt teoks. Soovitatav sündide arv, et osakonda pidada, on 300. Põlvas sündis eelmisel aastal ligi 250 last, Valga haiglas veelgi vähem – 185. Sealjuures käib Valgas sünnitamas ka lätlasi ning Põlvas naisi Venemaalt. Koit Jostovi sõnul on vähim sündide arv, kui sünnitusosakonna käigus hoidmine veel kuidagi ära tasub, 200.

Marek Seer nentis, et enamiku üldhaiglate puhul on sünnitusosakonna sulgemise teema päevakorral, kuid Valgas tuleb selle geograafilise asukoha tõttu teha enne sulgemisotsust põhjalik analüüs.

„Eesti tervishoiu väga head kvaliteeti on lätlased märganud ja miks peaks keegi soovima lammutada ekspordiartiklit, mille kasutamine on praegu ainult ministeeriumidevaheliste kokkulepete taga?” küsis Seer.

Põlvas on aga Venemaa kodanike sündide hulk vähenenud. Kui üle-eelmisel aastal tuldi idapiiri tagant Põlvasse sünnitama ligi 70 korral, siis eelmisel aastal jäi see arv Koit Jostovi sõnul alla 30. Põhjuseks nii rublakursi ränk kukkumine kui ka propaganda Venemaa poolel: hoiatatakse, et võib-olla lapsega pärast sünnitust enam Venemaale tagasi ei lastagi.

Seda, et statsionaarne sünnitusabi Valgas ja Põlvas ei saa jätkuda, ütles ka Mart Einasto eespool nimetatud konverentsil.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 02/06/2016 09:24:27