Küsitlus

Kas sinu autol on juba talverehvid all?

Õpetajaks? Miks ka mitte!

TUULI HIIESALU, Tartu Mart Reiniku kooli õpetaja

Olen õpetaja Tuuli, nii kutsuvad mind vähemalt minu teise klassi lapsed. Mul on olnud suur rõõm juba üle kümne aasta nautida üht emotsionaalsemat ja tähtsamat ametit, mida tean. Õpetajana kogen iga päev rõõmuhetki („Jess, ma sain viie plussi!”), kurbusemomente („Kuhu küll minu kingad on kadunud?”) ja pisikesi imesid („Ma suutsin terve tund vaikselt istuda ja kaasa töötada!”). Olen näinud, kuidas arglikust esimese klassi pisikesest tegelasest kasvab noor, kes jõuab mingil hetkel teelahkmele ja tal tuleb valida suund, kuhu edasi minna.

Kui oleks minu teha, paneksin igale sellisele teelahkmele vähemalt üheks valikuks välja ka suure sildi: ÕPETAJAKS. Miks?

Esiteks annab õpetajakoolitus palju teadmisi psühholoogiast, kommunikatsioonist, juhtimisest, eestvedamisest ja planeerimisest. Need teadmised kuluvad ära elus üldiselt, aga ka mõnel muul erialal töötades. Olen ise lisaks õpetajaametile õppinud veel sotsiaaltööd ja ajakirjandust. Kui põhiained läbitud, saab juba edasi spetsialiseeruda vastavalt oma huvile. Näiteks õppides põhikooli loodus- ja reaalainete õpetajaks, võib ise valida, millist ainet (bioloogiat, geograafiat, füüsikat, keemiat, matemaatikat, informaatikat) tahaksid tulevikus koolis õpetada. Muide, Tartu ülikoolis on see eriala täiesti uus ja annab võimaluse olla teerajaja.

Teiseks on kindlasti tegemist erialaga, kus tööpuudust karta pole. Häid õpetajaid (eriti põhikooli õpetajaid) otsitakse ja vajatakse alati. Maikuu alguses oli CV Online’i portaalis 37 tööpakkumist õpetajatele ja kindlasti tuleb neid kevade jooksul veel juurdegi. Seega võiks õpetajaks õppimine olla kindla peale minek.

Kolmandaks, räägitakse küll õpetajate palga väiksusest, aga kuidagi märkamatult on järjest enam kuulda, et õpetajate palkadel pole väga vigagi (eriti maakohtades, kus omavalitsused püüavad oma õpetajaid motiveerida). Just avaldas Eesti haridustöötajate liit avaliku pöördumise, kus nõutakse, et hiljemalt 2019. aastal saaks õpetaja 120 protsenti keskmisest palgast. Juba Tartu ülikoolis õpetajaks õppima asudes on võimalik taotleda õpetajakoolituse erialastipendiumi. Õpetajakoolituse lõpetanu, kes hakkab õpetajana tööle väljaspool Tallinna või Tartut, saab uude tööellu kaasa lähtetoetuse, mille suurus on 12 783 eurot. Need arvud pole pahad, ütleksid klassikud selle peale.

Neljandaks pean tunnistama, et õpetamine on muutunud väga huvitavaks ja väljakutseid pakkuvaks. Enam ei ole nii, et õpetaja klassi ees räägib ja õpilased kuulavad, käed kenasti pingil. Kes kogemata minu klassi ukse taha satub, võib mõnikord päris suurt lärmi kuulda (rühmatöö), ja kui julgeb uksest sisse piiluda, võib näha põrandal rühmades istuvaid lapsi (valmistavad ette kahekõnet). Sellise tunni ettevalmistamine ja ohjamine nõuab vaeva, aga annab ka õpilasele ja õpetajale märgatavalt rohkem kui tavaline tund. Kui õpetaja suudab kavalalt tunni ette valmistada, polegi tunnis eriti midagi teha – õpilased õpivad ise ja õpetavad üksteist.

Viiendaks areneb koos õpetaja ja õpilasega ka koolikeskkond. Ühe tahvli asemel on minu klassis kaks tahvlit, teine on interaktiivne. Oleks muidugi vahva, kui ka koolilauad oleksid interaktiivsed (poleks õpikutega muret), kuid sinnani läheb ehk veel mõni aasta aega. Tõsi, Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuses on interaktiivne laud juba olemas. On koole, kus katsetatakse avatud klassiruume (Tartu Hansa kool) ja õues käiakse päikselise ilmaga ka õppimas.

Kindlasti on veel ka kuues, seitsmes ja kaheksaski põhjus, miks tasub õpetajaks õppida, kuid need peaks igaüks enda jaoks juba ise avastama. Mina olen näiteks avastanud laste säravad silmad ja saanud lugematul kordadel ahhaa-elamusi. Õpetajatöö ohuks loen aga seda, et mõnikord võivad lapsed kasvada nii südame külge, et neid sealt minna lasta on vägagi raske.

Seega, kui tuleb otsustamise koht, kuhu edasi, ei tasuks õpetajaametit peljata. Tasub rahulikult vaadata, mida õpetajahariduse õppekavad pakuvad ning kuulata südant. Kui see hakkab kiiremini tuksuma, tähendab, et suund on õige.

Autor: TUULI HIIESALU, Tartu Mart Reiniku kooli õpetaja
Viimati muudetud: 19/05/2016 10:46:18

Lisa kommentaar