Valga maavanem: taastame omaaegse Valga kreisi

Valga maavanem Margus Lepik. Foto: Valga maavalitsus

Haldusreformi temaatika on Valgamaal jõudmas kokkulepeteni. Erinevaid arvamusi, nii kiitvaid kui laitvaid, on avaldatud järjepidevalt. Kritiseeritakse vajadust üldse ja ka seda, et tänasel reformil, kus miinimumpiiriks saab 5000 elanikku, pole piisavalt ambitsioonikust. 

Lisan ühe ambitsioonika mõttearenduse Valgamaa, aga eelkõige Valga linna lähiümbruse võimalikust halduskorraldusest. 

Kes Riigikogu tegemisi lähemalt jälgib ja on uurinud haldusreformiseaduse muudatusettepanekuid, leiab nende hulgast Igor Gräzini esitatu, mis valgamaalastele peaks suurt huvi pakkuma. Tunnistan, et selle ettepaneku panin Igorile pähe tema Valgamaa visiidi käigus, kus arutasime ajalugu ja võimalikke tulevikustsenaariume just sellest lähtuvalt.

Ettepaneku sisu on lühidalt see, et kui rahvas seda tahab, siis võib moodustada ka selliseid omavalitsusi, mis on korraga kahes riigis. Mina mõtlen selle all omaaegse Valga kreisi taastamise võimalust. 

Milleks?

Valga ja Valka rahvas teab hästi, et kui 1920. aastal briti kolonel linnad ja maakonnad tükeldas pani see koostööle ja arengule piiri juba niinimetatud esimese vabariigi ajal. Siinne kant, nagu tegelikult kogu Liivimaa, on olnud ajaloolis-majanduslik tervik juba paljude sajandite jooksul. Võru, Viljandi ja Tartu on Liivimaa linnad ning Valga on olnud Kesk-Liivimaa tähtsamaid majandus- ja infrastruktuuri keskusi. Kusjuures tõmbekeskusega Riia ja Tartu.

Täna tunnetame piirist tulenevaid raskusi pea iga päev. Puudutab see tervishoidu, sisejulgeolekut, transporti, haridust ja veel paljusid valdkondi. Ikka tõdeme, et kuigi mõistlik on kasutada kahe linna peale ühist haiglat, raudteejaama, päästedepood, kutseõppekeskust jne, põrkume erinevate seaduste ja eelkõige erineva rahatuse kivist müüri. Riigieelarvelised vahendid ei liigu üle riigipiiride.

Selleks, et ühe minutiga näha, kui vale on tänane olukord, piisab ühest pilgust Valga raudteejaamale. Transiiti Riiga õieti pole. Mitte, et poleks võimalusi, vaid me mõtleme valesti – Tallinna suunas.

Kaksiklinna võimalik halduskorraldus meeldiv väga Läti Valka linnapeale. Eks temagi jaoks on Valka Riiast vaadatuna tupik või nagu Gräzin ütles, siis must auk. Pole õiget kesklinnagi ja maa linna ümbertki redutseeriti mõnekilomeetri laiuseks ribaks.

Asi pole maades ja territooriumides, vaid linnade ja maakondade ühtse toimimise taastamises. Paljud asjad toimivad, kuid olla üks omavalitsus on midagi muud.

Kas seadus seda lubab? 

On juriste, kes arvavad et lubab. Mõlemad pooled (Valga maakond, Valka novads) käivad Euroopa kohaliku omavalitsuse harta alla. Omavalitsustel on vaba õigus omavahel ühineda. Euroopas on ohtralt pabereid, mis innustavad piiriülest koostööd. Ühine projektipõhine tegevus on hea, aga ühine struktuur on kindlasti veel parem. Ehk lihtsalt – midagi radikaalselt paremat ja täiesti uut. 

Lõpuks tähendaks see seda, et on üks maavalitsus ja üks linnavolikogu. Jutt „Läti“ ja „Eesti“ poolest oleks mõttetu, sest Valga kreisilinn, nagu ta oli, ei ole ei see ega teine, vaid täitsa ise. Osalt nagu Läti ja Eesti, aga täielikult Euroopa.

Maakondi ühendades teeksime midagi sellist, mida Euroopa hakkab tahtma järgi teha, sest see ongi eurointegratsioon tegelikkuses. 

Lisaks kuuluvad Valga ja Valka NATO-sse, Euroopa Liitu, Schengeni tsooni ning kasutavad eurot. 

Milles, siis asi?

Ma kardan, et tänasel Riigikogul pole seda vahvust tegemaks suuri ja ilusaid asju. Sellega, aga sõit seisma ei jää. 

Suure Valgamaa ja Liivimaa ideed on arengu paratamatus. Tähtis on tahta muuta ja muutuda. Oluline on, et valitsevat olukorda mõistetaks, analüüsitaks ja tegutsetaks parema ning areneva tuleviku suunas. Eestlased ega lätlased ei pea leppima ääremaa tiitliga. Seega oleme meeleldi koos kolleegidega Valkast teejuhiks suuremalt ja uhkemalt mõtlemisele ning loomulikult ka tegudele. 

Olen täiesti nõus Tallinna ülikooli õigusajaloo ja võrdleva õiguse professori Peeter Järvelaidiga, kes ütles, et Brüssel saaks ülihea eeskuju Valgamaa näitel, sest selliste haldusreformidega saaks ka mujal Euroopas lahendada piirialade elavate inimeste eluolu.

Teeme tuleviku suureks!

 

Autor: Margus Lepik, Valga maavanem
Viimati muudetud: 13/05/2016 08:30:02