Võru ekslinnapea Jüri Kaver. Foto: LLi arhiiv

Politsei tabas Võru ekslinnapea ja praeguse linnavolikogu liikme Jüri Kaveri purjuspäi autojuhtimiselt. Kuna sõidukijuhi rutiinsel kontrollimisel keeldus mees indikaatorvahendisse puhumast, tuli politseil ta toimetada vereproovi võtmiseks ekspertiisi. Nüüd on ekspertiisitulemus selgunud: öine sõit Võrus päädis väärteomenetlusega, kuna kriminaalkaristuse kaasa toovast joobest võis jääda piltlikult öeldes lahutama vaid pool pitsi hundijalavett või lonks kesvamärjukest.

20. aprilli öösel pisut enne kella kolme pidas politsei Võrus Kubja teel kontrollimiseks kinni autojuhi, kelle suhtes oli kahtlus, et ta võib olla tarvitanud alkoholi. Autoroolis olnud kunagine riigikogu liige, Võru ekslinnapea ja praegune Võru linnavolikogu liige Jüri Kaver (Reformierakond) ei olnud LõunaLehele teadaolevalt politseiga mitte just eriti koostöövalmis: ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast, mistõttu toimetas politsei ta haiglasse ekspertiisi – sel korral läks kõik rahulikult. Seal võeti temalt vereproov.

Üldiselt laekuvad ekspertiisitulemused politseisse nädala jooksul, kuid teinekord võib selleks kuluda ka kauem aega. Analüüsivastuse saamise kiirus sõltub sellest, kui palju proove on parasjagu ootel ning kui palju jõudu on ekspertiisiasutusel neid kõiki järgemööda analüüsida.

Suhteliselt kaua aega läks ka sellega, et Kaveri antud vereproov analüüsitud saaks. Lõpuks laekus selle nädala algul politseisse vastus, mille järgi oli Kaveri veres alkoholisisaldus peaaegu poolteist promilli. Kriminaalne joove on Eesti seaduste järgi 1,5 promilli.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel sõnas, et ekspertiisiakti alusel alustab politsei juhtunu kohta väärteomenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb mootorsõiduki juhtimist seisukorras, kui on ületatud lubatud alkoholi piirmäär. Sellise liiklusrikkumise eest näeb seadus ette kuni 1200-eurost rahatrahvi, kuni 30-päevast aresti või juhtimisõiguse peatamist kuni aastaks, selgitas ta.

Jüri Kaverilt endalt juhtunu kohta kommentaari saada ei õnnestunud. Kuulnud telefonis, kes kust helistab, lõpetas ta küsimust ära kuulamatagi kõne. See kõne kestis ei rohkem ega vähem kui üheksa sekundit. Kui LõunaLeht talle mitu korda uuesti helistada proovis, Kaver kõnesid enam vastu ei võtnud. Samuti ei vastanud ta SMSile.

Hiljutine juhtum ei ole Kaveril paraku esimest korda politseiga kokku puutuda, minevikust leiab nii mõndagi tähelepanuväärset. Näiteks kirjutas LõunaLeht 2005. aastal, et Kaver sai pärast riigikohtusse jõudnud vaidlusi tagasi autojuhtimisõiguse, mis temalt korduva kihutamise pärast ära oli võetud.

Nimelt peatas toonane autoregistrikeskus (ARK) tema juhtimisõiguse, kui ta jäi vahele järjekordse kihutamisega. Et ARKi andmeil oli see tal aasta jooksul neljas liikluseeskirja rikkumine, peatati eksriigikogulase juhtimisõigus kaheks aastaks. Kuna aga Kaver oli viimase karistuse vaidlustanud, taotles ta oma juhtimisõiguse taastamist, leides, et loa võib ära võtta alles siis, kui edasikaebamise tähtaeg on möödas ning karistus jõustunud. ARKi toonasel hinnangul oli Kaver vastutustundetu juht, ohtlik kaaskodanike elule, tervisele ja varale. ARKi vastuvaidlemisest hoolimata otsustas riigikohus Jüri Kaveri kasuks.

LõunaLeht kirjutas 2005. aastal sedagi, et Kaverit on viimase kolme aasta jooksul liikluseeskirja rikkumise eest karistatud tervelt seitsmel korral. Muu hulgas jäi ta vahele ka lubatust üle 40 km/h kiiremini sõitmisega.

Rängima liiklusrikkumise pani mees toime 2002. aasta oktoobri alguses, kui purjus peaga vale sõidukiiruse tõttu Võrumaal Kose alevikus autoga üle katuse paiskus. Õnneks teised inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. Küll aga Kaver ise, kes pääses avariist vasaku õlavarreluu murru ning lõikehaavadega näos. Tookord mõõdeti poliitiku verest 1,56-promilline joove. Ekspertiisi tulemusena selgus, et ilmselt oli Kaver ületanud ka sõidukiirust, sõites 90–100 km/h, kuigi lubatud piirkiirus oli tollel teelõigul 70 km/h. Purjuspäi autoõnnetuse põhjustamise eest sai Kaver karistuseks rahatrahvi 15 000 krooni.

2000. aastal riigikogulase ametit pidanud Jüri Kaver oli üks viiest poliitikust, kes esitasid riigikogule ettepaneku liiklusseaduse eelnõu paranduseks, mille kohaselt pole autojuht purjus, kui tema veres on kuni 0,5 promilli alkoholi.

 

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 12/05/2016 12:53:42