Lüllemäe lapsevanemate projektikool avas esmaspäeva hommikul uksed rohkem kui 40 lapsele. Avatud oli ka lasteaialaste nurgake. Foto: Facebook

Siiani hästi toiminud Lüllemäe põhikooli osa lapsevanemaid otsustas sel nädalal kaheks päevaks viia oma lapsed Ähijärvele n-ö koduõppele, sest pole rahul, et vald neid kooliga seonduvatesse otsustesse ei kaasa. Ühtlasi on nad hirmul, et haldusreformi käigus ei jää kool üheksaklassiliseks. Lapsevanemad esitasid vallale avaliku pöördumise ja algatasid üle-eestilise petitsiooni „Kool kogukonnale!”.

Valgamaa Lüllemäe põhikooli lapsevanema Liilia Tali sõnul on nende aktsioonil nii kohalik kui ka riiklik platvorm. „Me üritame ajada üle-eestilist asja,” ütles ta. „See ei ole omavalitsuse kukutamine.”

Üle-eestiline platvorm sisaldab petitsiooni ja selle eesmärk on konkreetselt jõuda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseni nii, et lapsevanemad, kes põhiseaduse kohaselt on kohustatud tagama oma lastele hariduse, saaksid selle andmisel ka tegelikkuses kaasa rääkida.

Ka oma petitsioonis, mille saavad kõik soovijad allkirjastada veebilehel petitsioon.ee ja mis on suunatud kogu Eestile, mitte ainult Lüllemäele, nõuavad selle algatajad, et lapsevanematele oleks tagatud õigus osaleda koolijuhi valimisel ja tema töö hindamisel koolipidaja ja kooli õpetajaskonna kõrval võrdse partnerina. Seda just seepärast, et koolijuhi rollil on kooli arengus määrav tähtsus.

„Koolijuht tuleb valida kõigi kolme osapoole ühise otsusena,” seisab petitsioonis. „Koolijuhi tööleping peab olema tähtajaline, et kõigil kolmel osapoolel oleks võimalik perioodi lõppedes koolijuhi tööle hinnang anda.”

Samuti leitakse, et lapsevanematel peab olema õigus osaleda kooli hariduselu kujundavate alusdokumentide koostamisel ja kinnitamisel ja et kui omavalitsus ei ole motiveeritud kooli säilitama, siis peab kodanikualgatuse korras säilima võimalus sarnase maksurahastuse toel rajada lastele hariduse andmiseks ise kodulähedasi erakoole.

Avalikus pöördumises 19 etteheidet

Protesti kohalikul tasandil ehk avalikus pöördumises Karula vallavalitsusele ja volikogule ning Lüllemäe kooliperele ja lapsevanematele esitasid 23 lapsevanemat 19 punkti selle kohta, millised puudused on Karula valla kui koolipidaja töös ja suhtluses, ning tõid välja nende tagajärjed.

Muu hulgas heidetakse näiteks ette, et viimase pooleteise aasta jooksul on koolil olnud neli direktorit või direktori kohusetäitjat ning see on muutnud kooli ebastabiilseks ja halvasti juhituks.

Eelkõige koorub välja, et valla juhtkonna ja lapsevanemate vahel on kommunikatsiooniprobleem. Viie lapse isa Ants Kuks nentis, et just nii ongi ja et alguse sai see isikutevahelisest probleemist siis, kui vald otsustas loobuda töölepingust direktor Tiit Lepaga ega pidanud vajalikuks kiiret direktorist vabanemist lapsevanematele selgitada. Kuksi sõnul tahtsid lapsevanemad eelkõige just selgitusi, kuid vald võttis seda kui toetust lahti lastud direktorile.

Nüüd on taas koolidirektorikonkurss käimas ja lapsevanemad soovivad, et nad saaksid kaasa rääkida direktori valimisel.

Lüllemäe põhikooli hoolekogu esinaine Kaidi Mändla sõnas, et nende soov on, et direktori valimise komisjonis osaleks kaks hoolekogu liiget, kaks kooli esindajat ja kaks valla kui koolipidaja esindajat. Seadus seda aga praegu ei nõua.

Üks, mida lapsevanemad Karula vallale ette heidavad, on ka see, et siiani ei ole valminud ehk uuendatud kooli põhimäärus ja arengukava.

Karula vallavanem Rain Ruusa ütles, et nii vallavolikogu kui ka vallavalitsus on pöördumise kätte saanud ning koolipidajana vaatavad nad pöördumise punkt-punktilt läbi ning koostavad sellele kirjaliku vastuse. „Täna arutame ja peame plaani, mis me edasi teeme,” sõnas Ruusa eile.

Päris kõiki välja toodud etteheiteid polnud Ruusa nõus omaks võtma, aga näiteks arengukava kohta tunnistas ta, et selle valmimine on veninud, kuid peaks saama siiski varsti vastu võetud. Samuti tunnistas ta, et Karula valda tabanud koolikriisis on probleemid ka suhtlustasandil.

Nagu arvata võib, on üks Lüllemäe lapsevanemaid väga ärevaks teinud probleeme seegi, et haldusreformi käigus ei jää Lüllemäe kool üheksaklassiliseks. Just sellise mõtte käis välja Valga linnapea Kalev Härk, kui osales aasta algul Karula vallavolikogu istungil.

Vallavanem: teeme kõik, et kool jätkaks 9-klassilisena

Vallavanem Rain Ruusa aga ütleb, et linnapea arvamus ei ole veel kogu linnavalitsuse seisukoht ning et Karula valla juhtkond võitleb selle eest, et Lüllemäe kool jääks põhikooliks ka pärast omavalitsuste liitumisi.

„Loomulikult mina ise tahan, et Lüllemäe kool jätkab üheksaklassilisena,” lausus Ruusa. „Loodan väga käimasoleva koolijuhi konkursile. Meie teeme kõik omalt poolt, et liitumislepingusse jääb sisse, et Lüllemäe kool jätkab üheksaklassilisena.”

Ruusa sõnul annab sellele kinnitust ka fakt, et sel aastal on vald kooli investeeringutoetusteks eraldanud 50 000 eurot.

Ants Kuksile tuleb tema enda sõnul üllatuseks, et vallavanem soovib kooli säilitada, sest sellist sõnumit pole lapsevanemad siiani saanud.

Liilia Tali lisas, et on tõesti räägitud ka sellest, et kool ehk jääb üheksaklassiliseks, kuid kõik on olnud vaid suusõnaline ja üheski dokumendis pole kirjas, et kool säilitatakse üheksa klassiga. Vastupidi: Valga maakonna koolivõrgu arengukavasse on märgitud, et kool on autsaider, kellel ei ole potentsiaali sellisena jätkata, ning arengukava koostamisel osales ka Karula vallavanem.

Samas on aga Lüllemäe kooli tugevateks külgedeks tugev kogukond, oskused-teadmised, laste arv, projektivõimekus jms. Koolis õpib praegu 77 õpilast. Kuks leiab, et kui siiani on kool toiminud, selle ülalpidamiseks on raha jätkunud ja õppekvaliteediga ollakse rahul, siis peaks see olema nii ka edaspidi.

Seega soovivadki lastevanemad kooli direktori valimisel osaleda, et kooli hakkaks juhtima inimene, kes annaks ametlikesse dokumentidesse sisendi, et Lüllemäe kool arvataks elujõuliste hulka.

Elujõuline kool peaks saama dokumentidesse

„Kui me ei suuda protsesse suunata selles suunas, et ilmuks dokument, kus oleks märgitud, et kooli kinni ei panda, siis on väga lihtne seda teha,” sõnas Liilia Tali.

Ants Kuks leiab, et praeguse aktsiooniga tõstatavad nad probleemi, mis puudutavad väga paljusid kogukondi ja eriti just seoses tulevase haldusreformiga, kui hakatakse kaaluma, milliseid koole tuleb kinni panna.

„Soovime, et mingi hääl jääks kohapeale,” sõnas Kuks. „Kaitseme seda, et otsustav hääl jääks kõigile lapsevanematele. Kahe aasta pärast on hädatarvilik, et oleks tugevam hääl koolikogukonna hoidmisel.”

Kuks lisas, et lapsevanemate jaoks on inetu väljaütlemisena kõlanud, et justkui protesteeriks vallas väike kildkond lapsevanemaid. Seda enam on see veider, et nii kool, vald kui ka maavalitsus on siiani just neid samu vanemaid hea koostöö eest tunnustanud, mitu lapsevanemat on näiteks saanud pärandihoidja tiitli. „Kuidas siis äkki halvasti on?” küsis Ants Kuks.

Kinnitust kooli ja lapsevanemate heale koostööle annab pikk nimekiri projektidest, mida on viimase kümne aasta jooksul lapsevanemate initsiatiivil tehtud: mitmesugused suvekoolid, kooliremondid, laagrid, kursused nii lastele kui ka vanematele jne.

Kuksi sõnul võitlevad nad selle eest, et sõnaõigust oleks kõigil lapsevanematel, ka nendel, kes praegu meelt ei avalda. Ta tõi näitena kooli arengukava, kus vanematel peaks olema samuti sõnaõigust, et mis suunas kool liigub, kasvõi selleks, et kooli õppekava ja tegevus oleks nii tugev ja atraktiivne, et kooli toodaks lapsi nii Lüllemäelt, Karula vallast kui ka kaugemalt – see tagab koolile elujõu.

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 12/05/2016 12:11:37