Vastseliina muusikakoolil avanes projekti toel võimalus täiendada oma pilliparki nelja pilliga. Pildil muusikakooli õpilane Linda Toom projekti toel soetatud karmoškaga. Foto: Viivika Kooser

Mitmed teadusuuringud kinnitavad, et pillimängu õppinud lapsed on õnnelikumad ja tulevad elus paremini toime kui need lapsed, kellel pole pillimängimise kogemust. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võiks igal lapsel olla võimalus õppida pillimängu, et kasvada õnnelikuks ja hästi hakkamasaavaks kodanikuks.

Kas kujutaksid ette elu ilma muusikata? See tundub võimatu, sest muusika on aegade algusest saadik olnud kultuuri lahutamatu osa. Muusika on kujundanud meie etnilist identiteeti, kandnud eestlust edasi ning toonud meid kokku õnnelikel ja kurbadel hetkedel. Muusikateadlase Kerri Kotta sõnul ei saa selles protsessis näha muusikat kui pelgalt rida helisid, vaid kui meie eneseteadvust. Muusika on meie folkloor, meie teine emakeel, mille omandamine algab instinktiivselt juba lapsepõlves.

Rahvusliku identiteedi püsimajäämine on otseses seoses meie laste huviga laulmise ja pillimängu vastu. Seda ehmatavam on maestro Tõnu Kaljuste hinnang, et meie rahvuslikud ja muusikalised traditsioonid on ohus, sest meie lastel pole enam varsti mängimiseks kvaliteetseid pille. Kaljuste sõnul on Eestimaa muusikaõppeasutustes palju amortiseerunud nõukogudeaegseid pille, millel pole enam ilusat kõla ja mis võivad lastele pillimängu sootuks eemaletõukavaks teha.

Pillimäng teeb õnnelikuks

Pillimäng pole mitte ainult muusikaliselt andekatele lastele. Uuringud kinnitavad, et pillimängu õppinud lapsed on tulevases elus õnnelikumad ja tulevad elus paremini toime kui need lapsed, kes pole pillimängu harrastanud. Põhjused peituvad ilmselt selles, et pilliõpe nõuab püsivust ja keskendumist, arendab tähelepanu, enesedistsipliini ja koostöövõimet teistega, mis on ühed baasoskused koolis ja ka hilisemas elus toimetulekuks. Lisaks rohkelt elurõõmu, mida loominguline tegevus samuti pakub.

Ka muusik ja Ewert And The Two Dragonsi kitarrist Erki Pärnoja on veendumusel, et lapsed peavad saama loomingulist potentsiaali avada juba varases eas. Ta tõi paralleeli Taaniga, kus lapsed istuvad muusikatunnis ringis ja saavad kordamööda mängida kõiki pille. Õpetajate roll on seejuures märgata, kes millise pilli taha pikemalt soovib jääda. „Skandinaavia maade tingimustele järele jõudmiseks on meil veel pikk tee minna, kuid peame alustama täna. Olen seisukohal, et mida rohkem ja paremad võimalused meie lastel pillimängu õppimiseks on, seda toredamad, rõõmsamad ja targemad inimesed meie riigis elavad,” tõdes Pärnoja.

Kantuna unistusest, et igal lapsel oleks võimalus õppida pillimängu ja muusika kõlaks Eestimaal ka paljude aastate pärast, ongi muusikainimeste ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna toel ellu kutsutud projekt „Igal lapsel oma pill”, mille eesmärk on soetada muusikaõpet pakkuvatele asutustele uusi muusikainstrumente. Selleks et lapsed ja pillid saaksid kokku juba varases lapsepõlves, on tänavu tähelepanu ka lasteaedadel.

Konkursi ühe hindamiseksperdi, Eesti muusikakoolide liidu juhataja Kadri Leivategija sõnul on Eestimaa muusikakoolides puudu kindlasti rohkem kui paar tuhat pilli. „Eelmisel aastal laekus meile taotlusi 175-lt muusikaõpet pakkuvalt asutuselt 861 pilli ostmiseks, mis näitab, et vajadus uute pillide järele on väga suur. Mullu said projekti uusi pille peaaegu kõigi Eestimaa regioonide lapsed Hiiumaalt Ida-Virumaa ja Võruni välja,” rääkis ta.

Valga maakonnas 14 uut pilli

Valga maakonnas said 2015. aastal pilliprojektist 14 pilli soetamiseks toetust viis muusikaõpet pakkuvat asutust: MTÜ Otepää Muusikaühing, Otepää, Tõrva ja Valga muusikakool ning Liivimaa Noorteorkester.

Valga muusikakool sai projekti toel rikkamaks akordioni, rahvakandle, viiuli ja kellamängude poolest, mistõttu sai pärimusmuusika suunal avada ka kandle eriala. Otepää muusikakool soetas B-korneti, kolm viisikannelt ja akordioni. Kooli direktori Tuuli Vaheri sõnul on projekt „Igal lapsel oma pill” tore algatus, mis annab pillimängu õppimise võimalusi rohkematele lastele. „Tänu uuele kornetile ja akordionile on rohkem lapsi saanud asuda neid pille õppima ning uus akordion võimaldab kaasata ansamblitesse ka väiksemaid lapsi. Vaskpuhkpillid, sealhulgas kornet, on väikeste poiste seas populaarsed,” selgitas Vaher.

Liivimaa Noorteorkester soetas projekti toel kaks timpanit. „Meie löökpillide eriala täienes nüüd uute kõladega. Ilma selle projektita poleks nii kallite pillide soetamine tõenäoliselt võimalik, mistõttu osaleme ka järgmistes taotlusvoorudes ja soovitame seda teistelegi,“ rääkis noorteorkestri juhatuse liige Ants Loos.

Võru maakonnas kümme uut pilli

Võru maakonnas said eelmisel aastal pilliprojektist kümne uue pilli soetamiseks toetust neli muusikaõpet pakkuvat asutust: Parksepa rahvamaja ning Võru, Vastseliina ja Antsla muusikakool.

Vastseliina muusikakoolil avanes projekti toel võimalus täiendada oma pilliparki nelja pilliga: akordioni, kahe viiuli ja karmoškaga. Muusikakooli direktori Viivika Kooseri sõnul oli viiulite soetamise otsus hästi planeeritud. „Möödunud kevadel andsid muusikakoolis täissaalile kontserdi Eeva ja Villu Talsi ning sügisel oli viiuli erialale soovijaid uskumatult palju,” möönis ta.

Kooser lisas, et projekt on teretulnud ja kasulik. „Vastseliina vald on andnud väga suure panuse muusikakooli arengusse. Siiski on muusikakool viimase viie aasta jooksul otsinud võimalusi, et Vastseliina valla üsna pingelist eelarvet kergendada. Lisaks muusikakoolile on ka vallavalitsus positiivsete rahastamisotsuste üle suurt heameelt tundnud,” ütles ta.

Rõngu rahvamaja: projekt on eriline

Tartu maakonnas said 2015. aastal pilliprojektist uute pillide soetamiseks toetust 16 muusikaõpet pakkuvat asutust ja nad said osta 29 uut pilli.

Rõngu rahvamaja sai projekti abil rikkamaks uute kongade ja kahe klarneti võrra. „Projekt on eriline, sest orkestritesse pillide soetamine on väga kulukas. Seetõttu tulebki kasutada kõiki võimalusi, et puhkpilliorkestrid jääksid ellu ja muusikatraditsioonid jätkuksid. Rõngu pasunakooril täitub tänavu 145 aastat, mis on ime!” rõõmustas Mari-Liis Vanaisak Rõngu rahvamajast.

2016. aasta vooru muusikaõpet pakkuvad asutused enam taotlusi esitada ei saa, uus taotlusvoor on järgmisel aastal.

 

Kagu-Eesti lapsed saavad ka tänavu uued pillid

Hiljuti kuulutati välja programmi Eesti Vabariik 100 ühiskingituse „Igal lapsel oma pill“ taotlusvooru tulemused. Tänavu saavad 208 huviõppeasutust ja lasteaeda üle Eesti soetada endale uusi pille. Kokku toetatakse 727 uue pilli ostu 232 990 euro väärtuses. Koos eelmise aastaga on Eesti 100. sünnipäeva puhul laste ja noorte muusikaõppesse jõudmas riigi, ettevõtjate ja heade inimeste abiga juba üle tuhande muusikainstrumendi.

Põlva maakonnas saavad tänavu pilliprojektist 11 pilli soetamiseks toetust MTÜ Folgisellide Selts, Põlvamaa puhkpillimuusika selts, Põlva ühisgümnaasium, Põlva, Räpina ja Värska muusikakool ning Värska lasteaed.

Valga maakonnas saavad 19 pilli soetamiseks toetust MTÜ Otepää Muusikaühing, Otepää, Tõrva ja Valga muusikakool, Hummuli põhikool, Tõrva lasteaed Tõrvalill ning Aakre lasteaed-algkool.

Võru maakonnas saavad 31 pilli soetamiseks toetust Antsla ja Vastseliina muusikakool, Mõniste kool, Võru lasteaiad Punamütsike, Sõleke ja Päkapikk ning Parksepa lasteaed.

 

Autor: ALLAN TAMME, EV 100 projekti „Igal lapsel oma pill” juht
Viimati muudetud: 12/05/2016 12:01:31