MARGUS TSAHKNA, sotsiaalkaitseminister (IRL).

Eestis on 42 000 üksi last kasvatavat vanemat, seda on natukene rohkem kui Pärnu linnas elanikke. Narva linna täis lapsi ehk üle 56 000 lapse kasvab üksikvanemaga ja neist iga neljas on olukorras, kus ta ei saa oma teiselt vanemalt elatist kätte.

2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot – sama suur on mõne Eesti linna terve aasta eelarve.

2017. aastast käivitub elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatavate vanemate lastele vähemalt sajaeurone elatisraha kuus. Näiteks Lätis, kus töötab samalaadne süsteem, on riigi tagatud summaks umbes 30 eurot. Samal ajal Saksamaal, kus välja mõistetud elatisrahad on mitu korda suuremad kui Eestis, on riigi makstav elatisabi täpselt sama suur, kui tuleb Eestis, ehk siis 100 eurot.

Elatisabiskeem ei ole asi iseenesest, kõlav lubadus või kellelegi prääniku andmine, pigem vastupidi. Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtrühmale ehk nendele lastele, kelle teine vanem väljamõistetud elatist ei maksa. Seetõttu ohustab just üksikvanemaga kasvavat last vaesusesse ning materiaalsesse ilmajäetusse langemine.

Milleks elatisabiskeem?

Üksikvanemaga perede absoluutse vaesuse määr on Eestis pea kolm korda suurem kui kahe vanemaga peredes ning vaesuses mitteolevatest peredest on just neil peredel suurim risk sinna langeda. Seega toob oma lapsele elatisraha maksmata jätmine kaasa olukorra, kus kasvab ka lapse vaesusrisk, sest kõik pere väljaminekud tuleb katta vaid ühe vanema sissetulekust.

Kui seni on olnud vaidlus selle üle, kas elatisabi makstakse või mitte, üksinda last kasvatava vanema probleem, siis nüüd astub riik selgelt tema poolele. Uue skeemi loomine ei vabasta elatisvõlglast aga tema kohustustest. Riik astub nõrgema poolele, kuid nõuab oma kohustused täitmata jätnud vanemalt võla sisse.

Minult on küsitud, kas elatisabi saamise tingimuseks on vanemate abielu ja selle lahutus. Vastus on EI! Lapse ülalpidamise kohustus tuleneb ainult ja ainult vanemaks olemisest ega sõltu vanemate omavahelistest suhetest. Elatisabi saaja on laps, keda tema täisealiseks saamiseni esindab vanem.

Elatisabi on õigus saada kuni 18-aastasel lapsel ja õppimise korral kuni 21-aastasel lapsel. Ka nendel lastel, kes elavad eestkostjaga, hooldajaga või asenduskodus ja kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud, on õigus saada elatisabi.

Oleme elatisabiskeemi üles ehitanud nii, et toetuse taotlemine oleks vanemale võimalikult lihtne. Lapsevanem ei pea elatisabi saamiseks pöörduma mitme asutuse poole, vaid piisab sellest, kui avaldada soovi sama kohtutäituri juures, kelle poole on pöördutud täitemenetluse avamiseks. Edasi suhtlevad omavahel juba asutused ja sotsiaalkindlustusamet maksab piisavas ulatuses elatisabi üksikvanema või lapse kontole. Bürokraatia ja erinevate kohustuste vähendamine peab soodustama seda, et elatisabi jõuaks võimalikult kiiresti kõigile abivajajatele.

Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise osas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda 1. jaanuarist 2017.

Riik ei saa asendada vanemate hoolitsust

Oma Eestis elavale lapsele on elatisabi maksmise kohustus ka vanemal, kes elab ja töötab välismaal, ning ka sellisel juhul tuleb üksikvanemal elatisabi taotlemiseks pöörduda Eesti kohtutäituri poole.

Kuigi elatisabi ei maksta tagantjärele (st neid võlgu, mis juba tekkinud, ei kaeta), on kõigil neil üksikvanematel, kes juba varem on täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöördunud, võimalik 2017. aastast kohtutäiturile esitada ka soov elatisabi saamiseks.

Me peame aru saama, et elatisabivõlglane on võlgu oma lapsele, mis seab ohtu lapse heaolu ja arenguvõimalused. Vanemate suhtes, kes oma kohustusi laste ees ei täida, on riik selge sõnumi andnud. Märtsist karmistusid märkimisväärselt meetmed nende võlgnike suhtes, kes teadlikult hoiavad kõrvale lapsele elatise maksmisest.

Iga laps on tähtis ja vanemate lahkuminek ei tohi lapsele veel rohkem kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Vanemate armastust ja hoolitsust riik kahjuks asendada ei saa, küll aga saab tagada ülalpidamise – elatisabiskeemi abiga.

 

 

Autor: MARGUS TSAHKNA, sotsiaalkaitseminister (IRL)
Viimati muudetud: 12/05/2016 11:33:09