Politsei kinnitab, et nad ei kontrolli veokeid seepärast, et kedagi taga kiusata. Foto: LLi arhiiv

Politsei kinnitab, et kuigi veokijuhid on nende vastu streikinud, ei ole eesmärk rekajuhte muudkui pidevalt kinni pidada ja taga kiusata. Veoteenuseid pakkuva ettevõtte juht ütleb seepeale aga hoopis midagi muud: „Nöögivad ikka, miks nad ei nöögi siis.”

Eelmisel aastal kontrollisid Tartu politseijaoskonna raskeveokite grupp ja Lõuna prefektuuri ametnikud kuues maakonnas 2430 veokit ja nende juhte. Kui arvestada, et Eesti teedel liigub kümneid tuhandeid raskeveokeid, siis ei ole vanemliikluspolitseinik Priit Kiidroni sõnul tegu küll sellega, et politsei veokijuhte muudkui pidevalt kinni peaks ja neid kiusaks. Tegelikult kontrollitakse vaid kuut-seitset sõidukit päevas.

Kiidron nentis, et pärast märtsikuist veokijuhtide streiki on hakanud juhid politseiga palju rohkem vaidlema kui varem.

„Seda nöökimist kui sellist ei saa väga tõsiselt võtta, sest see hulk, keda aasta jooksul kontrollime, on kaduvväike,” sõnas Kiidron. „Politsei kindlasti ei kontrolli seepärast, et taga kiusata, vaid et liiklusohutus oleks tagatud, et reeglid ja konkurentsitingimused oleks kõigile võrdsed ja juhtidele normaalsed töötingimused tagatud ning et juhid saaksid vajaliku puhkeaja kätte.”

Täiskontroll kestab kuni kaks tundi

Priit Kiidron lisas, et kuna seaduserikkumisi on nii palju, on politsei hakanud kommertssõidukite kontrollimisse rohkem panustama. Seda just seepärast, et nõueterikkumiste arv ei ole aastate jooksul statistiliselt vähenenud.

Raskeveokite grupil on spetsiaalsed kaaludega politseibussid, millega veokeid kontrollitakse. Kontrollitakse maanteel, enamasti mõnes parklas. Jälgitakse nelja valdkonda: kas juht peab kinni töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetest, kas veoki mass ja mõõtmed vastavad nõuetele, kas veosed on turvaliselt kinnitatud ning milline on veoki tehnoseisund. Kõigi nende nelja valdkonna eest vastutab Eesti seaduste järgi veoki juht, olgugi et näiteks kauba võis peale laadida hoopis keegi teine.

Kontrollimise käigus ei pruugita vaadata üle kõiki nelja valdkonda, mistõttu kulub mõnikord kontrolliks kümme minutit, aga täiskontroll võib aega võtta ka poolteist kuni kaks tundi.

Priit Kiidroni sõnul teavad juhid, kes suhtlevad omavahel raadio teel, juba ette, et kontroll on teel. Enamikule juhtidele politseikontroll üllatusena ei tule. Alkoholiga patustanud juhte on tabatud küll vähe, aga need ongi leitud sellistest kohtadest, kus pole ette teada, et kontrollid liiguvad.

Suurimate nõueterikkumistena on tuvastatud sõidumeerikutega manipuleerimisi, vale juhikaardi kasutamist ja ööpäevase puhkeaja eiramist.

Neljandik ei puhka õigel ajal

Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumiselt tabas raskeveokigrupp eelmisel aastal 25 protsenti ning tänavu esimese kolme kuu jooksul 28 protsenti juhtidest.

Kõikides kommertsveokites peavad olema sõidumeerikud ning autojuht tohib sõita üheksa tundi päevas ja kaks korda nädalas 10 tundi päevas.

Pärast nelja ja poolt tundi järjest sõitu tuleb teha 45-minutiline puhkepaus, mille võib asendada ka 15+30 minutiga. Ööpäeva jooksul peab olema 11 tundi järjestikust puhkeaega. Töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise kontrollimine pole politsei kinnitusel samuti niisama norimine – seda tehakse selleks, et tagada liiklusohutus, parandada juhtide töötingimusi ja ühtlustada ka konkurentsi.

Priit Kiidroni sõnul on mitmed veokijuhid põhjendanud kohustusliku puhkeaja eiramist sellega, et Eestis on väga vähe parklaid. Sellega aga Kiidron kuidagi nõustuda ei saa, sest pole võimalik, et nelja ja poole tunni jooksul Eesti-suuruses riigis ja meie oludes ühtegi maanteeäärset parklat ei leiaks. Tõsi, parklad võivad teinekord olla kehvas seisukorras: talvel ei lükata lund ära, puuduvad välikäimlad vms.

Kiidron nentis, et paljud veokijuhtide teekonnad on juba logistiliselt valesti koostatud ja nii polegi sisse arvestatud juhtide puhkeaega. Selle tingib paljuski tihe konkurents.

Eesti autopark uuem kui naabritel

Eelmisel aastal avastati Lõuna prefektuuri piirkonnas 378 ülekaalulist veokit ja kokku kaaluti üldse 466 veokit. Veokeid kaalutakse siis, kui politseil on kindlad kahtlused ülekaalu kohta. Protsentuaalselt on kõige suuremad ülekaalud metsaveomasinatel, kalluritel killustiku, kruusa jms vedamisel, aga ka kütuse- ja piimaveokitel. Samuti on sageli ülekaalus hommikul sõitu alustavad väikekaubikud, kes poetavad kaupa päeva jooksul paljudesse kohtadesse.

Ebarahuldava tehnoseisundi tõttu saadeti mullu erakorralisele ülevaatusele 8,6 protsenti veokitest. Samas ei uuritud tehnoseisundit kõigil kontrollitud veokitel. Sageli on tehnoseisundi kontrollimisel olnud kaasas maanteeameti tehnoeksperdid, kes vaatavad sõidukid üle tehnilise poole pealt. Neid juhte, kelle veokitel on avastatud ebarahuldav tehnoseisund, pole üldjuhul siiani trahviga karistatud.

„Juht peab enne teele minekut sõiduki üle kontrollima,” ütles Priit Kiidron. „Tema teeb viimase otsuse, kas teele minna või mitte minna. Kui sõiduk pole korras, on juhil õigus keelduda välja sõitmast.”

Politsei teatel ei tee maanteedel kontrolle tehes raskeveokigrupp vahet, kas tegu on Eesti või välismaa autoga. Välismaa autod ei ole tehniliselt kehvemas seisus kui Eesti omad, küll aga on täheldatud, et Eesti autopark on märksa uuem kui Venemaa, Läti, Leedu või Poola oma.

Eesmärk: iga kuu kontrollida 200 veokit

Viimase kolme kuu näitel ja arvestuses on keskmine trahv olnud 36 protsenti maksimummäärast. Näiteks veoki ülekaalu eest on keskmiselt tehtud trahvi 290 eurot (maksimumtrahv 800 eurot), töö- ja puhkeaja nõuete raskema rikkumise eest 420 eurot (maksimumtrahv 1200 eurot). Trahvid tehakse, nagu öeldud, juhile, sest nii näeb ette seadus.

„Mõte on selles, et juht peab otsustama, kas ta läheb sõitma,” põhjendas Kiidron. „Mitte ükski ebaseaduslikult antud töökäsk ei ole täitmiseks. Juhil peab olema selgroogu. Autojuht peab olema niisugune professionaal, et ta ei tohi alluda survele. Kõik teavad väga hästi nõudeid. Küsimus on kaudselt konkurentsis, sest vedajaid on palju.”

Politseile on ka ette heidetud, miks nad peavad seadustest täpipealt kinni ega ole tolerantsed. Näiteks: miks nad ei pigista silmi kinni, kui betooniveokil on ülekaalu 10 protsenti. Selle peale kommenteeris Priit Kiidron, et politsei ei saa olla institutsioon, kes seab kahtluse alla seadusega reguleeritud normide õiguspärasuse.

„Politsei on ainult järelvaataja,” lausus ta. „Kindlasti ei lähe me seda teed, et hakkaksime seaduserikkumisi aktsepteerima.”

Kiidroni sõnul on Lõuna prefektuuri raskeveokigrupp seadnud eesmärgiks, aastas kontrollida 2400 raskeveokit ehk 200 sõidukit kuus ning kaaluda neist aastas 500. Samuti on eesmärk kontrollida 30 000 juhitööpäeva. „Ükski eesmärk ei ole seotud ette seatud kvootidega rahalises mõttes,” kinnitas Kiidron.

Veokijuht: politsei võiks olla mõistlikum

Veoteenuseid pakkuva A. Karuse ASi juhataja ja veokijuht Allain Karuse ütles politseitööd kommenteerides kõigepealt: „Nöögivad ikka, miks nad ei nöögi siis.”

Ta tõi näite: Mercedese tehas ise on paigaldanud rekale lisatuled ja politsei teeb trahvi selle eest, et need auto küljes on. „Igal pool mujal Euroopas on need lubatud,” sõnas Karuse. „Kui päeval need tuled küljes on, see ei muuda midagi. Ma saan aru, et kui tuled öösel pimestavad vastutulevaid autosid. Eestis olen pidanud pidevalt kohapeal need tuled maha keerama, muidu oleks auto saadetud kordusülevaatusele, aga kodus keeran külge tagasi – mul on hea valge öösel sõita, kui näiteks Saksamaale lähen.”

„Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumistega on sama teema,” jätkas Allain Karuse. „Teinekord ei ole parklat, jääd mõne minuti hiljaks ja juba trahvitakse. Välismaal trahvitakse ka, aga seal on parklad iga 30 kilomeetri tagant. Ei hakka ju tund aega varem lõunat tegema, ikka sõidad ära ning kui neli ja pool tundi hakkab täis saama, hakkad parklat vaatama.”

Rääkides veokite ülekaalust, ütles ta: „Muidugi võib kalluritel olla ülekaalu. Autojuht ei saagi kaaluda, karjääris pannakse koorem peale. Seal võiks olla ka mingi mängumaa."

Karuse lootis, et politsei võiks ikka väheke mõistlikum olla. „See on tsirkus minu meelest, see ei ole normaalne. Nii täpselt ei järgita seadust üheski riigis kui Eestis, eriti mitte Põhjamaades. Meil on politsei nagu robotid, pigem on nad trahvimasinad,” leidis ta.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 12/05/2016 11:08:40