Pärast seda, kui haigekassa pani selleaastased lepingupakkumused maakonnahaiglate lauale, tõusis suur pahameel. Seis näitas, et eriarstide kättesaadavus maakonnakeskustes väheneb märgatavalt. Jõuliste läbirääkimiste ja Tartu ülikooli kliinikumi abikäega suudetakse eriarstide vastuvõtte Kagu-Eestis siiski säilitada. Mida arvavad haiglate juhid olukorrast ja milliseid muutusi uued lepingud toovad?

Võru vallas asuvas Lõuna-Eesti haiglas ei muutu patsiendi jaoks midagi, kinnitas haigla juht Arvi Vask. „Lihtsalt me ei saanud päris seda lepingumahtu, mida me tahtsime või mida me õiglaseks pidasime. Aga saime algse pakutuga võrreldes oluliselt parema kokkuleppe, mille me allkirjastasime. Sellega ükski eriala ära meilt ei kao,“ selgitas Vask LõunaLehele. „Saime eelmise aasta lepinguga võrreldes 2,3 protsenti kasvu, mis kindlasti päriselt ei rahulda, aga kui ma nüüd vaatan teisi üldhaiglaid, siis mulle tundub, et saime päris hea protsendi.”

Selline tulemus ei tulnud aga kergelt. „Eks me selle nimel tegime tööd ja võin kinnitada, et kliinikum osales ka nendel kolmepoolsetel läbirääkimistel, me mõlemad kaitsesime ühte positsiooni. See andiski võimaluse haigekassa jäikust teatud osas murda,“ ütles Vask.

Teisest poolaastast ollakse võib-olla sunnitud mõnede ambulatoorsete vastuvõttude aegu lühendama. „Seda me vaatame aasta teisest poolest. Praegu ei ole vähendamise kohta otsust veel tehtud,“ täpsustas Vask.

Eriarstiabi pinged võivad järgmisel aastal aga korduda. „Vähemalt me oleme sellel aastal kaitstud. Aga ei tea, haigekassa võib oma plaanidega järgmisel aastal veel edasi minna ja öelda jälle, et ei ole vaja neid erialasid. See on selgelt patsiendivaenulik suhtumine. Seal ei ole mingit sisulist argumenti, millega haigekassa seda poliitikat ajab,“ arvas Vask.

Haiglate eelarveid dikteerivad peale haigekassa plaanide ka kollektiivläbirääkimistega kinnitatavad meditsiinitöötajate palgatõusud. „Kollektiivlepingut kindlasti täidame sel aastal. Loomulikult see teeb eelarve väga pingeliseks ja meil on ka nõukogu poolt selle aasta eelarve defitsiidiga kinnitatud. Defitsiit on umbes 50 000 eurot. Üheksamiljonilise eelarve juures ei ole see näitaja,“ kinnitas Lõuna-Eesti haigla juht.

Selle defitsiidi täitmisega juba tegeldakse ja lootust on, et eelarve jõuab aasta lõpuks tasakaalu.

„Loodame, et see aasta lõpuks ikka nulli jõuab, eks me selle nimel töötame, katsume muid tulusid suurendada. Olemegi üht-teist juba teinud, suurendasime oma hooldekodukohtade arvu, kohad tulid kohe täis. Ka muus osas on meil plaanid olemas, kuidas püüda eeskätt haigekassavälist tulu suurendada,“ rääkis Arvi Vask.

Põlva ootab kokkulepet

Ka Põlva haigla sai läbirääkimiste tulemusena kompromissi. „Ma ei oska öelda, kas see oli hea või halb kompromiss, aga vähemalt parem kui esialgne pakkumine. Lihtsalt meile jäeti alles teisest poolaastast, mis pidi ära minema, pooled juhud statsionaarset taastusravi ja neuroloogiat,“ ütles haigla tegevdirektor Koit Jostov. „Sellega saime kogu lepingumahtu umbkaudu 90 000 rohkem kui eelmine aasta. Esialgne pakkumine oli nulltõusuga.”

Pooled ravijuhud võetakse teisest poolaastast ära näiteks kardioloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia ja uroloogia erialal. „Seal on pisemaid erialasid veel, aga need ei ole määravad. Meie kõige suuremahulisemad on kardioloogia ja endokrinoloogia. Neil erialadel, kus pooled juhud ära võetakse ja kus meil on arstid olemas, on kliinikum omavahelise lepinguga ilmselt nõus, et me täidame ise lepingu ära kliinikumi kaudu,“ rääkis Jostov.

Haiglal käivad kliinikumiga läbirääkimised, ilmselt saadakse kaubale, loodab Jostov. Põlva haigla eelarve on edasiste asjaolude väljaselgitamise taga kinni.

„Eelarve veel aasta lõpuni koos ei ole. Sõltubki sellest, kui palju kliinikum meile ravijuhtusid annab teha, me saame oma tööjõudu planeerida. Praegu on eelarve defitsiidis, aga me ei oska palgafondi täpselt planeerida, kui me ei tea, mis me täpselt teha saame ja võime,“ nentis Koit Jostov.

Valga mahud vähenevad

Haigekassa ostetud ravijuhtude hulk Valga haiglas vähenes. „Kuivõrd raviteenuste hinnad tõusid aasta algusest ja lepingu maht jäi enam-vähem samaks, siis paratamatu kaasnähtusena on meil võimalik pakkuda summaarselt vähem teenuseid. Jah, haigla oleks soovinud tõepoolest lepingu suuremat rahalist mahtu, et tagada elanikele senised võimalused kodulähedase ravi saamisel,“ ütles haigla juhataja Marek Seer. „Läbirääkimiste tulemusega käesoleva aasta ravi rahastamise lepingu puhul ei ole minu teada ükski üldhaigla rahule jäänud.”

Teenuste osutamise neuroloogia, reumatoloogia ja pulmonoloogia erialal võtab teisel aastal Valgas enda peale TÜ kliinikum. Kui suur on kliinikumi roll tulevikus Valga tervishoius, ei ole veel selge.

„Täpsustaksin, et võrgustumine ei toimu kolmel erialal arstiabi säilitamiseks, vaid selle eesmärgina on püstitatud võimekus tagada tervishoiuteenuste ühtlane kättesaadavus kogu riigis. Nende kolme eriala kohta aga ei antud valikuõigust ei meile ega kliinikumile, see otsus tuli haigekassalt. Kliinikumi rolli täpne ulatus tulevikus selgub võrgustumise käigus toimuvate läbirääkimistel,“ selgitas Seer.

Eelarve ja palgatõusude kohta ütles Valga haigla juht, et seni on meditsiinitöötajate kollektiivlepingust tulenevad kohustused täidetud ja palkade väljamaksmisega tõrkeid tekkinud ei ole.

Geograafilise kättesaadavuse põhimõtted

Haigekassa on 2014. aastal asunud rakendama nn geograafilise kättesaadavuse põhimõtteid.

„Metoodika väljatöötamisel on peetud ülioluliseks seda, et inimesele peab olema tagatud kvaliteetne eriarstiabi olenemata sellest, kas ta elab linnas või maal. Meil on väga hea meel, et oleme kindlustatutele parimate ravivõimaluste tagamiseks konstruktiivses koostöös kõigi Eesti tervishoiu osapooltega ning et oleme liikumas tervikliku ning võrdse eriarstiabi kättesaadavuse tagamise suunas,“ põhjendab haigekassa sellist suundumust.

Teenuste nõudluse hindamisel võetakse arvesse inimeste paiknemist maakonniti ning nende liikumist raviasutuste vahel, samuti nn erialade koormust ehk kui palju ühe või teise eriala teenuseid tervikuna vajatakse.

Neid eeldusi silmas pidades on määratletud sagedasema kasutusega erialad, kus eriarsti vastuvõtt peab olema inimestele tagatud igas maakonnas kohapeal ehk nn maakondlikud erialad. Nendeks on sisehaigused, üldkirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, silmahaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, psühhiaatria, nahahaigused ja taastusravi.

Spetsiifilisemate erialade teenuste pakkumine on haigekassa hinnangul otstarbekas piirkondlikes ja keskhaiglates või vajaduse korral nende haiglate poolt ka maakonnahaiglas kohapeal. „Sellisel moel tagab nõudlus teenuste järele arstile piisava erialaspetsiifilise kogemuse ja arengu, aparatuurile piisava koormuse ning seeläbi kokkuvõttes inimestele kvaliteetse teenuse,“ seisab haigekassa selgituses.

Nende erialade osas, kus vastutus ning lepingulised kohustused teenuse osutamise eest on liikunud maakonnas asuvalt üldhaiglalt piirkondlikule või keskhaiglale, on neile antud kohustus osutada teenuseid kindlas, varasemaga samaväärses mahus.

Arstide liit: eriarstiabi viiakse patsiendist kaugemale

Arstide liit on seisukohal, et niinimetatud geograafilise kättesaadavuse põhimõtted kujutavad endast arstiabi kättesaadavust tuntavalt halvendavat kava, mille töötas välja ravi rahastaja ehk haigekassa, rääkimata läbi patsientide ja erialaspetsialistidega.

Samal ajal käib sotsiaalministeeriumis koos eriarstiabi pikaajalise prognoosi töörühm, mis ei ole veel jõudnud otsusteni. Ministeeriumi tellimusel koostasid arstlikud erialaseltsid mõne aasta eest erialade arengukavad, millega haigekassa praegune tegevus on vastuolus. Ometi juhib nii ministeeriumi tervisevaldkonda kui ka haigekassa nõukogu tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Patsientide liit: tervishoid patsientide teenistusse

Patsientide liit on avaldanud muret Eesti tervishoiusüsteemi vähese patsiendikesksuse pärast. Liit soovib muuta olukorda, kus inimeste tervist puudutavaid otsuseid võtavad vastu ministrid või ametnikud kabinetivaikuses ilma laiapõhjalise aruteluta nõnda, et hiljem keegi ei vastuta. Tihti sõltuvad nendest otsustest inimeste elukvaliteet, abi kättesaadavus ja mõnikord isegi elu.

„Tasub vaid meenutada plaani koondada eriarstiabi kiirendatud korras suurtesse keskustesse või arutelu teemal, kus tõsimeeli soovitakse hakata osa patsiente jätma EMOs abita, või uudist, et sel aastal purustab vähiravifondile laekunud abitaotluste hulk uusi rekordeid – see tähendab paraku nende patsientide arvu kasvu, keda riik on abita jätnud,” kommenteeris liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 21/04/2016 11:50:02