"Eestis on inimesed vaiksed, distsiplineeritud, austavad seadust, mitte nagu Indias, kus inimesed on hooletud,” ütleb Indias elav ja modellina töötav tiibetlanna Tenzin Dolma. Foto: Elina Allas

Pärast pikki pingutusi õnnestus Indias elaval ja modellina töötaval tiibetlannal Tenzin Dolmal pääseda Eestisse ja Euroopasse, kuid oma kodumaale Tiibetisse ta ei pääse. „Ma olen alati tahtnud teha midagi erilist ja rääkida Tiibetist,” toob unustatud riigi pagulane Dolma (29), pikkade mustade juustega 173 cm pikkune kaunitar välja põhjuse, miks ta tahtis tulla Eestisse.

Eestisse saabus Tenzin Dolma oma sõbra, Põlvamaal elava Roy Strideri kutsel, viibis paar nädalat siin ja 10 päeva ka Šveitsis, kus elavad kaks tema tädi.

Dolma sõnul igatsevad Indias elavad tiibetlased Läände – nii Euroopasse kui ka Ameerikasse.

„Tiibetlased on alati tahtnud kolida Indiast mujale, et parandada oma elujärge,” sõnab Dolma. „Indias saad tööd teha, aga oma elujärge parandada ja peret aidata ei saa. Parem on Euroopas ja USAs.”

Neil tiibetlastel, kes aga elavad kommunistliku Hiina rahvavabariigi okupeeritud Tiibetis, ei ole lootust kuskile pääseda.

Hiina võttis Tiibeti täielikult oma kontrolli alla 1959. aastal. Dolma on kolmandat põlve Tiibeti pagulane. Tema vanaema põgenes 1950. aastate algul Nepaali ja siis Indiasse. Dolma enda vanemad on sündinud juba Indias. Vanaema kaks venda jäid Tiibetisse ja pärast põgenemist pole ta nendega enam kunagi kohtunud.

Teine välisreis tõi Eestisse

Ka Dolmale polnud Eestisse tulek lihtne. Juriidiliselt on ta Indias pagulane ja pagulaspassi saamiseks kulus väga kaua aega. Lõpuks see siiski õnnestus, kuigi Eestisse tahtis ta tulla juba varem.

„Kui siia jõudsin, tabas mind kultuurišokk,” räägib Dolma esimestest emotsioonidest Eestis. Varem on ta käinud vaid üks kord väljaspool Indiat – 2007. aastal Filipiinidel, kus ta osales pärast Miss Tiibeti tiitli võitmist Miss Earthil (veel üks ülemaailmne iludusvõistlus Miss Universe’i ja Miss Worldi kõrval – EA). See suurvõistlus oli Dolmale haruldaselt suur kogemus elus. Üksi minek oli väga hirmutav.

Miss Earthi võistlustel kästi tal kanda linti, kuhu oli valmis trükitud kiri Tiibet-Hiina. Selle lindiga keeldus Dolma põhimõtteliselt lavale minemast, kuna tema oli tulnud esindama ainult Tiibetit. Lindiga, kus on kirjas üksnes Tiibet, taheti tal võistlusel osalemist keelata, kuid lõpuks siiski lubati.

Pärast missivõistluste programmi saabus ta oma garderoobi ja hakkas nutma. Kõigile osavõtjatele oli soovitud head teed kodumaale tagasi jõudmisel, Dolma aga pidi minema taas tagasi Indiasse, mitte oma kodumaale. Ta tundis sedasama, mida Tema Pühadus dalai-laama, kes oli ühel välismaisel kohtumisel öelnud, et te kõik võite minna oma kodumaale tagasi, aga mina ei saa. Dalai-laama elab paguluses Indias Ülem-Dharamsalas ehk McLeod Ganjis aastast 1959.

Unistus pääseda kodumaale

Dolmal on kartus, et ta ei pääse kunagi oma kodumaale Tiibetisse, sest seda ei luba Hiina valitsus. Ent lootus siiski püsib ja ta usub, et kunagi ta siiski jõuab oma kodumaale. Iga Tiibeti pagulase unistus on pääseda oma kodumaale.

„Miss Tiibet oli ka poliitiline üritus meie jaoks,” sõnab Dolma. „Me räägime Tiibetist igal sammul, igal pool, kus käime.”

Tiibetlastel on keeruline pääseda Hiina kontrollitavalt territooriumilt Indiasse pagulusse. Dolma ise õppis lapsena Tiibeti laste külakoolis (Tibetan Children Village, koolide kett Indias), kus 80 protsenti õpilastest oli tulnud Tiibetist.

Teekond Tiibetist Indiasse on elu ja surma jõuproov. Pikk tee tuleb käia üle Himaalaja mäestiku, mis on kaetud lumega, seal on väga külm. Paljud vanemad aga saadavad oma lapse sellele teekonnale, et nad saaksid omale parema tuleviku. Ühtlasi tähendab see seda, et vanemad ei pruugi oma lapsi enam mitte kunagi näha. Jalgsi mäestiku ületamine võtab aega kuu. Dolmale rääkis üks sõber koolist, et teekonnal Tiibetist Indiasse oli neil nii suur nälg, et lõpuks pidid nad ära sööma oma saapad.

Dolma ajal õppis külakoolide ketis ligi 5000 õpilast üle kogu India, kuid nüüd jõuab lapsi Tiibetist Indiasse üha vähem, sest olukord on väga kriitiline. Kui hiinlased tabavad mõne tiibetlase, kes põgeneda püüab, siis nad mitte ei võta teda kinni ega vangista, vaid lasevad kohapeal maha. See on suurendanud tiibetlaste hirmu veelgi enam.

Samal ajal aga käivad tavalised hiina inimesed ise Indias, et võtta dalai-laamalt õppetunde.

Ei anna kunagi alla

„Me ei anna kunagi alla,” sõnab Dolma. „Me võitleme oma vabaduse eest ja me ei kaota kunagi lootust. Dalai-laama on väga vana, me ei tea, mis pärast tema surma võib edasi juhtuda. Mis on Tiibeti tulevik, sellele mul vastust ei ole.”

Tenzin Dolma elab Põhja-Indias Dharamsala linnas. Dolma kuulub keskklassi ja elab koos oma elukaaslase Delek Tenziniga rendimajas.

Olgu siia lisatud, et tiibetlastel pole perekonnanime ja mõlemad nimed on eesnimed. Enamiku tiibetlaste nime esimeseks pooleks on Tenzin – see nimi on saadud dalai-laamalt. Kui laps sünnib, lähevad tema vanemad templisse ja seal annab tema pühadus laama lapsele teise nime.

Ka Dolma on budist nagu enamik tiibetlasi. Templis käib ta siiski harva. Harva tähendab kaks korda kuus. Enamik inimesi käib templis igal hommikul.

Dolma ütleb, et talle tähendab budistiks olemine pigem elus praktiliste asjade tegemist. „Ma usun, et elus on tähtsam olla abivalmis, kaastundlik, lahke ja jagada armastust,” sõnab ta ja lisab, et kui budistid palvetavad, siis nad tänavad perekonna eest, sest vanemad on meid kasvatanud selliseks, nagu oleme.

Dolma on Indias üsnagi kuulus modell, mistõttu teda kutsutakse supermodelliks, kuigi ta nendib, et valgenahalised modellid on seal hinnatumad. Praegu on ta vabakutseline, kuid varem töötas modelliagentuuri juures.

Kuulsates moeajakirjades

Professionaalne modell sai temast alles ligi neli aastat tagasi, enne seda töötas ta kõnekeskuses. Tema fotosid on avaldatud kuulsates India moeajakirjades, nagu Marie Claire, Atelier, Harper’s Bazaar, Grazia Fashion jt.

Dolma arvab, et tulenevalt tema vanusest jätkub tal modellitööd veel viis aastat. Pärast seda on tal plaanis saada lapsi ning avada oma moebutiik, kus ta küll ei hakka müüma enda disainitud rõivaid, aga valib sinna kaubad brändidelt, mis talle endale meeldivad.

Dolma nendib, et enamik tema kooliaegseid sõpru on juba abielus ja lapsevanemad, sest Indias abiellutakse keskmiselt vanuses 25–30. Dolma plaanib enda sõnul abielluda kahe-kolme aasta pärast, senimaani on tal eesmärk rajada oma elule parem materiaalne aluspõhi.

Roy Strideriga tutvus Dolma kaheksa aastat tagasi, kui Dharamsalas toimusid Tiibeti olümpiamängud ja Roy esines seal koos oma bändiga.

Esinemised ja loengud Tiibetist

Lõpuks jõudis Dolma niisiis oma sõbra kutsel Eestisse ja rääkis siingi väga palju Tiibetist juba Eestisse saabumise esimesel päeval. Muu hulgas pidas ta loenguid näiteks Tartu ülikoolis ja konverentsil „Tibet Dog Europe 2016”. Dolma on ka ise väga suur koerasõber ja tal on kaks koera, tõugudeks Lhasa Apso ja mops.

Eesti kohta jäi Dolmal silma, et maa on väga rahulik ja elu on siin aeglane võrreldes Indiaga, kus inimesed on lärmakad ja kõik kohad väga rahvarohked

„Indias on inimesed väliselt aktiivsed, mentaalselt aga passiivsed. Eestis on vastupidi,” on Dolma tähele pannud. „Eestis on inimesed vaiksed, distsiplineeritud, austavad seadust, mitte nagu Indias, kus inimesed on hooletud.”

Tema viimane Tiibeti tutvustus enne Indiasse naasmist oli eelmisel nädalal Valga gümnaasiumis maailmahariduse kursusel „Värviline maailm”, kus ta rääkis erinevatele klassidele Tiibetist ja jõi nendega koos Tiibeti teed. Dolma sõnul olid Valga noored Tiibeti teemast väga huvitatud, eriti kui ta rääkis tiibetlaste enesesüütamistest (tegu, mis sooritatakse, et teavitada maailma nende kannatustest ja inimõiguste rikkumistest).

Dolma sõnul pole tema ise küll poliitiline aktivist, kuid suur osa Tiibeti noortest pagulastest seda on.

„Võib öelda, et Tiibet on unustatud riik,” nendib Dolma kurvalt. „Seepärast me soovime rääkida Tiibetist võimalikult palju ja arendada noorte teadlikkust.”

Dolma meenutab, et üks naine küsis temalt Eestis, et kuidas te kavatsete vabaduse saavutada. Selle peale vastas Dolma, et India sai oma vabaduse ilma vereta, miks mitte ei peaks seda saama siis ka Tiibet.

„Ma tahan näha oma maad enne, kui ma suren. Me ei anna kunagi alla!” lausub Dolma.

Praeguseks on ta tagasi Indias.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 21/04/2016 11:36:28