Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer

Kihistumine ja tõrjutus ähvardavad Kagu- ja Lõuna-Eesti noori palju tugevamalt kui nende eakaaslasi mitmes teises piirkonnas. See tähendab, et Kristjan Missost, Mari Räpinast ja Rein Pukast astuvad ellu viletsamal stardipositsioonil kui Markus Sakust, Kristiina Orissaarest ja Anne Paikuselt.

Kristjan, Mari ja Rein saavad tõenäolisemalt toimetulekutoetust, ei käi koolis, on töötud ja elavad suhtelises vaesuses. Seda ütleb statistika. Riik teab seda, omavalitsused teavad seda, noored ja nende vanemad teavad seda. Oluline on, mis me selle muutmiseks ette võtame.

Kihistumine ei ole pelgalt kooliharidusega seotud. See, millist elu noor inimene peale koolitundide elab, mis kogemuse sellest saab ja mida elu talle õpetab, mõjutab märkimisväärselt noore tulevikuvõimalusi.

Veelgi tähtsam on aga mõju sellele, kas noorel on tahtmist ja oskust neid võimalusi kasutada. Kolumnist Daniel James Coll tõi Eesti ja Briti noori võrreldes välja, et erinevalt Eesti eakaaslastest on klassisüsteemist läbiimbunud Briti ühiskonnas vaesest perest pärit lapsed „omaks võtnud, et piiratud võimalustega tulevik ongi parim, mida nad võivad kindlalt loota; see ei ole nende enda kätes, nad ei pea vähimalgi määral pingutama, sest sel pole nagunii mõtet” (PM 05.03.2016).

Suurbritannia võib mitmes mõttes olla meile eeskujuks, aga kõnealusel juhul tuleb öelda, et õnneks me ei ole britid. Elamine Missos, Räpinas, Tartus, Sauel või sündimine ühte või teise perre ei ole takistus iseenesest. Noorte võimalusi ja noorsootöö kvaliteeti ei saa seostada üks ühele omavalitsuse paiknemisega Eesti kaardil, selle suuruse või vaesusega. Näiteks Rõuge vald suudab hoolimata sellest, et asub keskustest kaugel, pakkuda juba pikka aega mitmekülgseid ja põnevaid võimalusi nii oma kui naabervaldade noortele.

Noort ei huvita, et tema võimalusi osaleda naaberomavalitsuses toimuvas huviringis takistab vallapiir, ehkki seda piiri ju füüsiliselt kuskil näha pole. Igapäevaelus ei tunnista noorsootöö ja huviharidus neid piire niikuinii. Hea muusikakool tõmbab õppijat ja õpetajat mitmekümne kilomeetri taha, robootikaringi loomiseks saab oskusteavet üleriigilisest kogukonnast. Noore mõnele keerulisele probleemile leiab lahenduse ainult valdkonna üksikuid Eestis tegutsevaid spetsialiste kaasates.

Koos haridus- ja teadusministeeriumiga käivitas Eesti Noorsootöö Keskus Euroopa Sotsiaalfondi raha toel eelmisel aastal kohalike omavalitsuste koostööprogrammi, mille eesmärk on viia noorsootöö kui üks kohaliku tasandi teenus uuele tasemele: et see arvestaks, kus noored päriselt on ja liiguvad ning mida nad teha tahavad. Eesmärgi saavutamiseks suuname omavalitsused koostööle, andes riigi rahalise toe ning parimad teadmised, et noorsootööd kui teenust ei pakutaks ainult ühe või teise valla noortele eraldi, vaid seda teeks omavalitsused koostöös, sel moel ja ses paigas, kuidas ja kus see on loogiline. See on omalaadne haldusreform, mida tõukab omavalitsuste tahe lahendada olulist probleemi.

Maa- ja omavalitsustel, koolidel ja teistel organisatsioonidel on koostöökogemust ju tegelikult rikkalikult. Võru maavalitsus vedas hiljuti eest EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” projekti, mille eesmärk oli alaealiste kuritegelikku käitumist soodustavate riskifaktorite varane märkamine ja sekkumine nende mõju vähendamiseks. Partneritena osalesid teiste seas MTÜ Võru Noortekeskus, Põlva maavalitsus, Põlva vallavalitsus, Haanja kool, Valgjärve vallavalitsus ja Urvaste vallavalitsus.

Sama programmi kaudu liitusid lastekaitseliidu eestveetava üleriigilise projektiga „Kiusamisest vabaks!” Orava põhikool, Mikitamäe kool, Ritsu lasteaed-algkool ja mitmed teised Lõuna-Eesti haridusasutused. Selle projekti põhieesmärk on ennetada ja vähendada koolikiusamist ning toetada kaasamist.

Mitmekülgne ja kvaliteetne noorsootöö koos heal tasemel kooliharidusega on üks peamisi põhjusi, miks noored kodukohta tagasi pöörduvad. Nad kogevad, et on olulised ja saavad end teostada, tunda end kaasatuna. Me oleme veendunud, et ühendades riigipoolse toe ja oskusteabe kohalike omavalitsuste ning noorsootöötajate kogemustega, suudame Kristjani, Mari ja Reinu ning nende laste võimalused viia Markuse, Kristiina ja Anne omadega võrdsemale tasemele.

 

Autor: Edgar Schlümmer, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor
Viimati muudetud: 21/04/2016 11:18:18