Segebergi maakonna välispartnerluse kontaktisik Rüdiger Jankowski ning maavanem Jan Peter Schröder. Foto: Põlva maavalitsus

2.–6. aprillini Põlvamaal visiidil viibinud Saksamaa Segebergi kreisi (maakonna) delegatsioon eesotsas maavanem Jan Peter Schröderiga ning Põlva maavanem Ulla Preeden näevad omavahelises partnerluses eelkõige potentsiaali noortevaldkonnas, kuhu plaanitakse kaasata ka Ukraina ja Poola osapooled.

23 aastat kestnud partnerlussuhted on algsest Saksamaa-poolsest humanitaarabist välja kasvanud laiemaks koostööks ning järk-järgult on esile kerkinud uued kokkupuutekohad. Ühiselt leiti, et taaselustada tuleks rahvusvaheline koorifestival, mis hakkaks vaheldumisi toimuma Põlva ja Segebergi maakonnas. Põlvamaa poolelt oleks soov projekti kaasata Ukraina Kulikovka rajooni noored ning Segebergi maakond sooviks omalt poolt tuua Poola partnerid, kellega nad hiljuti sõprussidemed lõid. Teise eesmärgina loodetakse jätkata kogemuste vahetamist nii õpetajate kui teiste elualade esindajate vahel. Hiljuti käisid näiteks Segebergi koolide ja hariduskorraldusega tutvumas Põlvamaa koolijuhid.

Põgusalt tuli jutuks ka ühine partnerlus looduse ja keskkonnaga seotud valdkondades. Näiteks on Segebergi maakonnas kaks nn. kliimanõuniku ametikohta, mis tegelevad alternatiivsete energiaallikate ja looduskeskkonna kaitse teemadega. Lähtudes Põlvamaa rohelise maakonna kuvandist loodetakse selles vallas sidemed luua, teemaga tegelevad inimesed kokku viia ning ühiselt näiteks konverents korraldada.

4. aprillil maavalitsuses toimunud arutelul, kus lisaks maavanem Ulla Preedenile osales ka Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv, tuli muuhulgas jutuks ka praegune rändekriis ning pagulastemaatika. Segebergi maakonnal, kus elab napilt üle veerand miljoni inimese, tuli eelmisel aastal vastu võtta 2350 pagulast ning käesoleval aastal on see number juba üle 700. 

Schröderi sõnul on kõige olulisem kogukondlik tahe ja inimeste soov aidata. Eesmärgiks on teha tulijatele keel võimalikult ruttu selgeks ning nad võimalikult hästi ühiskonda integreerida. Loomulikult on ka Saksamaal tulised arutelud selle üle, miks kulutatakse riigi raha pagulaste peale või kuidas integreeruvad islamiusulised ühiskonda, kuid abita ei jätaks sakslased mitte kedagi.

Ühine sarnane mure on sõprusmaakondade jaoks demograafiline ränne – noored kolivad suurematesse keskustesse. Segebergi maakonna noortele on eelkõige tõmbenumbriks lähedal asuv Saksamaa suuruselt teine linn Hamburg. Arvati, et parimaks viisiks noori kohapeal hoida on töökohtade olemasolu, välja arenenud infrastruktuur ning soodne elukoht.

Lisaks töisematele kohtumistele tutvustati külalistele maakonna looduskauneid objekte ning kultuuri, käidi Koidula piiripunktis, Mooste mõisakompleksis ning tutvuti mitme ettevõtetega. Eelkõige avaldas külalistele muljet elustiiliettevõtlus, mis Põlvamaad paljuski iseloomustab.

2014. aastal maavanemaks saanud Schröder viibis Eestis esimest korda ning leidis, et personaalne läbikäimine ning otsekontaktid on koostöö jaoks kõige olulisemad, eriti kui inimesed aja jooksul vahetuvad. Koostöövalmidus ja tahe edasiseks tegutsemiseks on pikaaegsetel sõprusmaakondadel jätkuvalt olemas.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/04/2016 08:27:49