Südamesõprade seltsist südamekuul
Perekond Sullingute silme all saab Milja Heljulalt tänukirja seltsi asutajaliige ja kauaaegne Võru südamearst Helgi Paidre. Foto: Janno Kuus
Võrumaa südamesõprade seltsi juhatuse esinaise Milja Heljula sõnul on esimesel südamekuul tavalisest rohkem üritusi ning seltsi liikmed osalevad neil aktiivselt, mis näitab, et seltsi on vaja, eelkõige südamehaigetele ja pensionipõlve pidajatele.
Varem oli aprillis südamenädal, tänavu esimest korda on aprill kuulutatud südamekuuks. Sel puhul on seltsil tihedamalt üritusi ning südame tervisele pööratakse enam tähelepanu.
„Neljal aprilli kolmapäeval mõõdab meditsiiniõde Ilmi Mürk soovijate vererõhku ja veresuhkrut, selgitab nende näite ning jagab soovitusi,“ tutvustas Võrumaa südamesõprade seltsi juhatuse esinaine Milja Heljula ühte südamekuu ettevõtmist.
Laupäeviti ja pühapäeviti käiakse koos Kubija terviseradadel kõndimas, tervislik vesivõimlemine toimub Väimela ujulas, oma ruumides on läbi viidud tantsulise liikumise tundi.
Füsioterapeut näitab puuetega inimeste koja saalis südamele sobivaid harjutusi, seejärel kõnnitakse linna pargist Roosisaarele ja tagasi. Igaüks kõnnib niikaugele, kui tervis lubab. Aprilli viimasel teisipäeval kõneleb Võru kardioloog Helgi Paidre liikumisest ja südamehaigustest.
71-aastane Mare on seltsi liige olnud üle kuue aasta. „Tulin siia uudishimust, et kuidas ennast noorena hoida. Südamega on probleeme, kuid ma ei soovi sellest kõnelda. Siin on mõnus seltskond, käime koos ka ekskursioonidel, kust saab põnevaid ideid,“ rääkis Mare.
Talle enam meelde jäänud kohad on käsitöömuuseum Palangas Leedumaal, väike loodusmuuseum Aluksne lossis ja Latgale piirkond Lätis. Ühiselt on sõidetud Kuremäe kloostrisse ja mujalegi. Suvel minnakse taas Ida-Virumaale.
Üle kolme aasta seltsi liige olnud Leena on Marest kümme aastat noorem, kuid karmide aastate tõttu sündis ta kaugel ja tagasihoidlikes oludes, need jätsid tervisele jälje, ka südamele. „Südamega on mul probleeme, kuid seltsi korraldatud üritused ja infopäevad on toeks, sest saan neist eluks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid,“ märkis ta.
Heljula sõnul on enamikul seltsi liikmetel südamehaiguse tõttu puue. „Selts korraldab lisategevusi, millega soovime säilitada inimestes huvi elus toimuva vastu. Kui haigusega kimpus olijad on üksi kodus, võib neil kõrvalejäetuse tunne tekkida. Kui nad teavad, et on kuhugi alati oodatud, ei tunne nad end eemalejäetuna. Neil on koht, kuhu kodust minna, ning võimalus suhelda. Suhtlemine aitab elust rõõmu tunda,“ kõneles ta.
Ka Heljula ise soovis oma pensioniaastad aktiivselt ja tervemalt mööda saata, sel eesmärgil ta seltsiga üle kaheksa aasta tagasi liituski, esinaisena läheb tal neljas aasta.
„Tunnen vajadust inimesi aidata ja kui mind miski huvitab, hakkan selle kohta informatsiooni otsima. Kuna seltsi kõigil liikmetel ei ole internetiühendust, jagan neile informatsiooni,“ kõneles esinaine.
Ta esindab puuetega inimeste koda maakonna tervisenõukogus, kust saab samuti mitmesugust teavet, nagu maakonna elanike tervise heaks plaanitavad tegevused jms.
Võrumaa südamesõprade selts, nagu teisedki haiguspõhised seltsid, kuulub kohaliku puuetega inimeste koja alla, kus nad koos käivad.
„Meie sada liiget osaleb seltsi tegevuses aktiivselt ja nad huvituvad paljudest asjadest,“ märkis Heljula. Ta lisas, et üldkoosolekul märtsis oli kohal 76 liiget. See näitab, et inimesi huvitab kõik seltsis toimuv, mitte ainult ekskursioonid ja infopäevad. Koos annavad nad elule aastaid.
Seltsi liikmete hulgas on ülekaalus naised, mehi on pisut üle viiendiku. Enamiku eluaastad jäävad 70–80 vahele, nooremad on 55, kuid eakamad üle 85 aasta. Aktiivne asutajaliige Peeter Grihin Antslast on 87ne ja vanim liige Hilja Mikussaar koguni 96-aastane. Elukoha järgi on ülekaalus võrulased ja linna lähivaldade elanikud.
Tänavusel vabariigi sünnipäevapeol tänas ja tunnustas Võru linnavalitsus ja volikogu südamesõprade seltsi.
„Võrumaa südamesõprade selts on Eestis omataoliste seas vanim ja isegi mõned asutajad on täna veel seltsis, nagu Aksel Asi ja Peeter Grihin. Seltsi asutajaliikmed on ka südametohter Toomas Sulling ja siinne südamearst Helgi Paidre,“ kõneles esinaine.
Ta meenutas seltsi 20. aastapäeva üritust mullu novembris. „Tohter Sulling oli meie üritusel meeldivalt üllatunud, et oleme jätkusuutlikud ja saame seltsi tegevuste kaudu südamehaigeid toetada. Toetavate tegevustega aitame haigusi ennetada, toetame tervenemist ja kinnistame nii ravitulemusi.“
Milja Heljula sõnas, et kui inimesed leiavad igast väikesest asjast rõõmu ja positiivset, toidavad nad nii ka südant ja neil tekibki parem enesetunne.
Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/04/2016 14:08:28
Tagasi uudiste juurde