Hetk, mil IRLi liige Ülo Tulik sai Võru linnapeaks. Foto: Urmas Paidre/LõunaLeht

Esmaspäeval esitasin koos mõttekaaslasega erakonnast Isamaa ja Res Publica Liit lahkumisavalduse. Tegemist oli raske, kuid möödapääsmatu sammuga, mille tingis erakonna juhtliikmete tegevus, sealhulgas aukohtu tegevusetus, kus palusin neilt seisukohta esitatud tõendite põhjal endiste erakonnaliikmete 2011. aastal alguse saanud käitumise osas.

Märgiline 2011. aasta

Sel aastal said maakonnalehe Võrumaa Teataja lugejad lugeda artiklite seeriat, kus mulle omistati tegusid, mida pole kunagi saatnud korda ja mille kohta leidis prokuratuur, et esitatud väited olid alusetud ja meelevaldsed ning toimunud sündmusi ei olnud võimalik mõistusepäraselt seostada.

Tegemist oli äärmiselt raskete süüdistuste ja ajaga pere, toetajate ning valijate jaoks. Tagasi vaadates mõjub prohvetlikuna minu 2011. aastal valmiskampaania tekst, kus oli kirjas, et need juured, mis mind Võrumaal kinni hoiavad, neid ei suuda murda ka kõige tugevam torm. Aeg näitas, et mul oli õigus ja enamgi veel.

Juba sel aastal pöördusin ilmunud laimulugude ümberlükkamiseks kohtusse ning 2015. aasta Võru maakohtu otsuse põhjal sõlmisin AS Võru Teataja juhatuse liikme Kalev Annomiga kokkuleppe, kus peatoimetaja kinnitas, et ajaleht esitas tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Antud kokkuleppe kõrval tuleb arvestada ka 2011. aasta Pressinõukogu otsusega, mis tõi välja, et ajaleht rikkus head ajakirjandustava.

Pauk luuavarrest?

Tänavune aasta algas minu jaoks puhtalt lehelt. Mind ei kammitsenud enam mineviku süüdistused ja olin valmis lööma kaasa erakonna poliitika kujundamises. Kuid sel ajal pöördus minu poole kas isiklike süümepiinade või muude hädade leevendamiseks maakonnalehe ajakirjanik Irja Tähismaa, kes kirjutas mustvalgelt, et omal ajal lehes avaldatu ei vastanud tegelikkusele ning lugude tellijateks olid IRL-i liikmed Võru linnavolinik Hasso Ploomipuu ja Võru maavanem, IRL-i Võrumaa piirkonna esimees Andres Kõiv.

Irja Tähismaa kirjutatud tekst tekitas hämmeldust, kuidas saavad inimesed, kellega seisin külg külje kõrval, ajades rahvuskonservatiivset poliitikat, ehitades paremat homset, jagades valitsusvastutust linnas ja riigis, niimoodi käituda. Olin Andres Kõivust pidanud lugu ning nägin tema suurt tulevikku. Eriti sümpaatne oli tema tegevus 1000 töökoha loomisel ning tööstusparkide rajamise kava. Tõsi, siin oli näha, et teod ei tulnud sõnadele järgi, kuid nagu oma toetajatele tollal ütlesin, kus viga näed laita, seal tule ja aita. Lähtusin ise suuresti sellest põhimõttest ning püüdsin Riigikogu liikmena teha kõikvõimaliku uute töökohtade ja ettevõtluse arendamiseks, toetades noore maavanema tegemisi.

Rõõm oli omakorda maavanema puhul näha tema intervjuude ja esinemiste põhjal, kuidas ta pingutas varavalgest hilisõhtuni maakonna jätkuva arengu nimel. Loogika kohaselt ei tohtinud noorpoliitikust maavanemal olla sekunditki vaba aega. Nägin seda kõike ise töös maavanemana ning tööd sai tõesti tehtud mehemoodi. Samas alles nüüd mõistan, miks takerdusid uue maavanema lennukad plaanid ning miks ei ole tal siiani ette näidata käegakatsutavaid tulemusi. Selgus, et tema töökohtade, tööstusparkide jms ideed osutusid vaid kattevarjuks, sest koos Hasso Ploomipuuga otsustati hoopiski korraldada nõiajahte ja laimukampaaniaid erakonnaliikmete vastu.

Ma ei pea viha, vaid püüan mõista, mis tingis noorte tublide meeste tegevuse ning rünnakud minu vastu. Samas igaüks vastutab tehtu eest ja loodan, et nad on teinud põhjalikud järeldused, mida toonud kaasa nende tegevus.

Kuidas edasi?

Lisaks minule astus erakonnast toimunu tõttu välja 16 liiget. Samuti saadavad elektroonilise avalduse IRL-st lahkumiseks enam kui kümme inimest. Kindlasti ei kavatse me visata püssi põõsasse. Vastupidi, meie eesmärgiks on osaleda kohalikus poliitilises elus, pühendudes veelgi põhjalikumalt kogukonna tegemistesse. Senine praktika on näidanud, et IRL-i tegevus kohalikul tasandil on pigem olnud takistuseks kui eeliseks oma mõtete ning tegude elluviimisel. Soovin jõudu ja edu erakonnale edaspidiseks. Viimane, mida tahta on leida Isamaa ja Res Publica Liit ajaloo prügikastist. IRL on ainus tulevikku suunatud rahvuskonservatiivne erakond meie poliitilisel maastikul. Kuid prügikasti sattumise vältimiseks tuleb erakonnal kinni pidada oma põhimõtetest, mitte lasta organiseerida laimukampaaniaid oma liikmete vastu.

Autor: ÜLO TULIK, parteitu talupoeg Väimelast
Viimati muudetud: 07/04/2016 14:39:43