Riik on hajaasustuse majapidamiste veevärgi ja kanalisatsiooni, samuti õuetee ja autonoomse elektrisüsteemi ehitamiseks eraldanud maakondadele kokku üle 1,2 miljoni euro toetusraha, mida on mullusest vähem. Kagunurga maavalitsuste spetsialistide sõnul ei ole veel selge, kui palju iga maakond riigilt toetust saab, kuid mullu kasutati raha arukalt.

Põlva maavalitsuse peaspetsialist regionaalarengu ja -programmide alal Aivo Ülper ütles, et riik eraldas Põlvamaale mullu 153 500 eurot ja omavalitsused panid sama suure summa.
Programmdokument näeb tema sõnul ette toetuse jaotumist nii, et riigi osa makstavast toetusest on kuni 50 protsenti ja kohalike omavalitsuste osa vähemalt 50 protsenti. Enamasti jagunebki see 50 : 50. Kogu toetussumma oli maakonnas 307 000 eurot.
„Kõige suuremad omavalitsusepoolsed toetused olid Põlvamaa suurimates valdades: Räpina valla toetus oli 31 372 eurot, koos riigipoolse toetusega ulatus see 62 745 euroni, ning Põlva valla toetus oli 28 031 eurot, riigipoolse osaga kokku oli 56 063 eurot,” edastas Ülper.
„Valgjärve vald panustas mullu nõutud toetussummast üle 1600 euro enam,” lisas ta. Väikseimad omavalitsusepoolsed toetused tegid Ahja, Värska ja Kanepi vallavalitsus.
Ülper märkis, et elaniku kohta panustas suurima summa, ligi 13 eurot, Orava vald, Räpina valla toetus elaniku kohta oli üle kuue euro ja Põlva vallas ligi kolm eurot. Räpinas, eelkõige aga Põlvas elavad paljud tiheasustusega aladel. Viimaseid kõnealune programm ei toeta. Valdade keskmine toetus elaniku kohta oli Põlvamaal veidi üle viie euro.
Mullu esitati 194 taotlust, millest 116 rahuldati. „Peamisi põhjusi, miks taotlused jäid rahuldamata, oli ilmselt kaks: taotlusvooru esitatakse taotlusi palju suuremas summas, kui vooru eelarves on raha. Mullu esitati Põlvamaal taotlusi 578 722 eurole, taotlusvooru alguses garanteeritud toetussumma oli ainult 307 000 eurot. Teine sage põhjus on see, et taotlus ei vasta mingites punktides nõuetele, näiteks majapidamine ei ole taotleja alaline elukoht,” selgitas Ülper.
Ta lisas, et kõige rohkem taotlusi esitati kanalisatsiooni- (125) ja veesüsteemi valdkonnas (114). Juurdepääsuteede tarvis esitati 21 taotlust ja autonoomsete elektrisüsteemide valdkonnas vaid üks taotlus. Viimane on mõeldud sellistele majapidamistele, mis asuvad elektriliinidest kaugel ja kaablivedamise asemel on mõistlik ehitada oma autonoomne süsteem (nt päikesepaneelid ja akud).
Kõneldes käesolevast aastast, märkis Ülper, et teada on vaid see, et riik toetab hajaasutuses elavaid majapidamisi sellel aastal enam kui 1,2 miljoni euroga, kuid kuna see on tunduvalt väiksem summa, kui oli 2015. aastal, siis on ka Põlvamaale eraldatav summa mullusest väiksem.
„Praegu ei oska omavalitsustepoolse summa kohta ka midagi kosta, kuid arvatavasti on see summa kokku samuti mullusest väiksem ning seetõttu jääb paratamatult väiksemaks ka toetatavate majapidamiste arv, ilmselt alla saja,” oletas Ülper.
Ta lisas, et toetust saab küsida ka olemasolevate süsteemide parandamiseks või täiustamiseks, nagu kaevu puhastamine või toru toomine kaevust tuppa.
„Lahendamist vajavad probleemid on suuremad valdades, kus enamik inimesi elab hajaasustusega piirkondades,” eeldas Aivo Ülper.

Valgamaal sooviti enam kanalisatsioonitoetust

Valga maavalitsuse peaspetsialist arengu alal Kersti Lepik ütles, et mullu eraldas riik maakonnale hajaasustuse programmi toetuseks 91 400 eurot, mis oli sama suur, kui riigilt taotleti. Vallad lisasid omalt poolt 96 676 eurot, programmi toetuste summa oli 188 076 eurot.
Rahastatud taotlusi toetas kõige rohkem Karula ja kõige vähem Õru vallavalitsus, kuid Õrus oli ka kõige väiksem huvi toetuste vastu.
Valgamaal esitati mullu 120 taotlust, millest 65 rahuldati. Rahastatud projektide kogumaksumuseks koos taotlejate omaosalusega kujunes 282 584 eurot.
Taotluse rahuldamata jätmise peamise põhjusena nimetas Lepik toetusraha nappuse. Enam sooviti mullu toetust kanalisatsioonitöödeks, koguni 67 korral, neist rahuldati 34; järgnes joogiveesüsteemi rajamine 56 taotlusega, millest rahuldati 35, ning 21 taotlejat soovis juurdepääsuteed rekonstrueerida, üheksa taotlust rahuldati.
Lepiku sõnul viidi mullu 65st taotluse esitanud projektist Valgamaal lõpule 23, 42 projekti elluviimine jätkub tänavu. Kuna ligi pooled mullu esitatud taotlustest jäid rahastuseta, eeldab Lepik, et nende esitajad taotlevad toetust tänavugi ning lisandub ka uusi.
„Praegune seis lubab oletada, et Valgamaa taotleb programmi elluviimiseks riigipoolset toetust umbes 130 000 eurot, millele vallad lisavad omalt poolt vähemalt sama suure summa,” märkis ta.
Mullu oli esimest korda rohkem neid taotlejaid, kes soovisid toetust kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks. Taotlejad soovivad enamasti amortiseerunud kogumiskaevud asendada nüüdisaegsete puhastitega. Varasematel aastatel on olnud rohkem taotlusi joogivee valdkonnas.
„Veesüsteemide rajamist hajaasustuses asuvatele majapidamistele on toetatud 2008. aastast, esialgu hajaasustuse veeprogrammi raames ning 2013. aastast hajaasustuse programmi raames, nii on paljude majapidamiste joogivee kättesaadavuse probleemid saanud nüüdseks lahenduse,” selgitas ta.
Riik veel tänavust omapoolset toetussummat maakonniti pole teatanud. Lepik ütles, et hiljemalt 8. aprilliks esitavad maavalitsused rahandusministeeriumile valdade garantiikirjadel põhineva riigipoolse toetuse taotluse, alles siis selgub, kui palju saavad maakonnad toetusraha.
„Valdadele maavalitsuse kaudu eraldatava riigipoolse toetuse lõplik maht sõltub aga ka sellest, kui palju nõuetele vastavaid taotlusi valdadesse laekub,” täpsustas ta.
Kuigi taotluste esitamise tähtpäev on Valgamaal 23. mai, tasuks potentsiaalsetel taotlejatel juba praegu taotluse ettevalmistamist alustada, sest varasemate aastate kogemus on näidanud, et alati ei õnnestu ettevõtetelt soovitud ajaks hinnapakkumisi saada või võtab vajalike kooskõlastuste hankimine planeeritust rohkem aega. „Enne taotluse esitamist on arukas programmi vallapoolse kontaktisikuga ühendust võtta, et taotlus saaks nõuetekohaselt koostatud,” rõhutas Kersti Lepik.

Võrumaal jäid mullu pooled taotlused rahuldamata

Võru maavalitsuses regionaalarengu programmidega tegelev peaspetsialist Annika Kuus ütles, et mullu eraldas riik hajaasustuse majapidamiste taristu väljaehitamiseks maakonnas 182 984 eurot ning sama palju lisasid sellele ka kõik Võrumaa vallavalitsused.
Ta lisas, et on väga positiivne, et iga vald panustas mullu vastavalt oma võimalustele.
Läinud aastal esitati 279 taotlust, millest rahuldati 139. Kõige enam oli taotlusi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks.
Kuus nimetas taotluste rahuldamata jätmise peamise põhjusena rahanappuse. „Rahuldamata jäid ka need taotlused, mille puhul selgus, et sissekirjutatud isikud tegelikult seal ei elanudki,” lisas ta.
Kui palju riik tänavu Võrumaale hajaasustusprogrammi raames raha eraldab, selgub Kuusi sõnul aprilli teisel poolel.
Ta märkis, et programmi mõte on luua hajaasustusega piirkondades elavatele peredele korralikud elutingimused. „Selle elluviimisel arvulisi eesmärke ei ole, oluline on, et inimestele on sellest abi ja nad jääksid maale elama. Võrumaa kõik vallavalitsused on ka tänavu kinnitanud oma soovist programmis osaleda,” edastas Kuus. Ta lisas, et maakonnas ei ole teada, kui palju majapidamisi vajab vee- ja kanalisatsioonirajatisi või korralikku teelõiku.
Riik eraldas mullu hajaasustuse programmi toetuseks Eestis 2,09 miljonit eurot, omavalitsused panid kokku 2,09 miljonit eurot ja taotlejate omaosalus oli 2,24 miljonit eurot.

MARI-ANNE LEHT

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 31/03/2016 15:47:27