EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla ja Võru abilinnapea Kalev Ilves. Foto: Malle Elvet

Lõuna-Eesti korteriühistute 14. foorumiga Tartus tähistati 20 aasta eest aprillis asutatud Eesti Korteriühistute Liidu tähtpäeva. Kogemusi jagasid nii EKÜLi juhatuse liikmed, ühistute esindajad kui majade renoveerimisega tegelevad spetsialistid. Võru abilinnapea Kalev Ilves selgitas, kuidas tema kodulinnas jõuti linnapildi elavdamiseks kunstiloomingu majaseintele toomiseni.

Tartus on pannud mõtted linna elamute kaunimaks muutmiseks liikuma Võrus kasutusele võetud kunstitööde (Navitrolla) majaotstele kandmine. Võrulasi pisut kadestavad tartlased plaanivad oma nukravõitu linnapildi pilkupüüdvamaks muutmiseks kutsuda kunstnikke konkureerima.
„Me ei soovi kasutada olemaolevat kunsti. Teeme koostööd kunstnikega ja korraldame rahvusvahelise konkursi, kaasame tänavakunstifestivalil osalevaid kunstnikke saamaks originaalseid kunstitöid. Kunstnike spetsiaalset fassaadide kaunistamiseks tehtud loomingut saab kasutada koostöös ühistutega kogu linnas. Ühistutel on juba tekkinud huvi majade atraktiivsemaks muutmiseks,“ sõnas Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Tartu abilinnapea Valvo Semilarski tõdes, et ca 80% Tartu elamufondist moodustavad ühistumajad ja neis elab ligi 60% tartlastest. Ühistutes, eriti vanemates majades, on tekkinud palju probleeme. Näiteks kuidas muuta nappide vahenditega oma elamuid kaunimaks, kuidas hoida kulutused elamistingimuste parandamisega kontrolli all, mida teha majade energiasäästlikumaks muutmiseks, kuidas vältida ühistuis eri vanuse- ja sotsiaalsete rühmade vahel kerkivaid pingeid seoses suurenevate kulutustega majade renoveerimise küsimuste otsustamisel.
„Peale maja korrahoiu- ja renoveerimisküsimuste aruka lahendamise koostöös korteriomanikega peab ühistu juht, juhatuse esimees, suutma vältida majaelanikevahelisi pingeid ja tülisid, mis tekivad paraku maja korrashoiu kulutustega seonduvalt. Juhatuse esimehe laialdased teadmised ja oskused, kuidas maja korras hoida, nii tehnilised kui õigusalased teadmised, samuti hea ja ausa suhtluse oskus, on väga vajalikud. Korteriomanike omavahelised suhted on ühistu heaks toimimiseks ja arenguks väga olulised. Esimees peab seisma korteriühistu huvide eest,“ rõhutas EKÜLi juhatuse esimees, linnapea (Rakvere) kogemustega Andres Jaadla.
Ettekannetes ja aruteludes jäi kõlama ühine arusaam: ühistute kortermajad ja nende ümbrus tuleb hoida ühiste jõupingutustega korras võimalikult väikeste kuludega.

Ühistud vajavad koolitatud juhte

1. jaanuarist 2018 hakkab toimima uus korteriühistute seadus. „Praegu on enamiku ühistute peamise probleemid seotud maja renoveerimisega ja selleks laenu võtmisega,“ möönis Jaadla.
Ta rääkis ka, mida on EKÜL teinud selleks, et korteriühistu juhi amet oleks prestiižne ja juhtideks saaksid haritud inimesed. EKÜL on korraldanud ühistujuhtidele koolitusi, suviti on suveülikoolid tegutsenud Helme lähistel, Võru Kubijal ja mujal Eestis. Tänavu on plaanis teha õppereis Stockholmi ja jätkata suveülikoolide korraldamist.
„Ideaalne oleks, kui vähem kui kahe aasta pärast oleks ühistuesimeestel ette näidata dokument, et nad on läbi teinud 120-tunnise koolituse ühistu juhi ametiks,“ lisas Jaadla.
Ühistutel tekib ka palju probleeme sellega, millist firmat valida majas vajalike, põhjendatud tööde tegemiseks. Tegelikkuses on nii, et mida väiksem on maja, seda kallim tuleb renoveerimistööde ühe ruutmeetri hind. Kinnisvara väärtus aga kasvab, mida paremas korras on kogu maja ja selle ümbrus.
„Me oleme suutnud seni ainsatena Võrus oma maja, 50 korteriga hruštšovka, renoveerida Kredexi toel. Inimeste veenmine ühistule vajalike otsuste tegemiseks, meie kõigi elutingimuste parandamiseks oma majas pole alati lihtne,“ märkis Tartu 33 ühistu esinaine Evi Lipmeister.
„Ühistute tegevuses on praktikas palju vastuolusid. Kes vastutab tehtu eest? Kuidas teha õigeid valikuid ja leida õigeid, usaldusväärseid koostööpartnerid?“ mõtiskles Andres Jaadla. Ta lisas, et Kredexi toel tehtavat ühistute renoveerimise edetabelit juhivad Lõuna-Eesti ja Tartu.
Üha sagedamini seistakse ühistutes silmitsi tõsiasjaga, et elanikkond vananeb ja viiekorruselised majad vajaksid lifte. Enamikus renoveerimist vajavates majades pole tehniliselt võimalik lifti sisse ehitada, küll tuleb rohkem kaaluda võimalusi ja otsida julgeid lahendusi liftide ehituseks fassaadidele, tõdesid foorumil esinenud Tartu abilinnapea Jarno Laur ja Võru abilinnapea Kalev Ilves.
Võru ja Tartu korteriühistute juhid ning EKÜLi esindajad olid ühel meelel, et eriti raske on nende majade renoveerimiseks mõistlikke otsuseid teha, kus paljud omanikud ise ei ela oma korteris, vaid neis on üürnikud.
Koosolnud tõdesid, et rohkesti tekib probleeme ka majade ümber olevate teede asfaltimisega: millise osa peab linn korrastama omal kulul, millise ühistud ise.
„Meil Võrus on rohkem tähelepanu pööratud neile asfaltimist vajavatele tänavalõikudele, mis viivad ühistute juurde. Linna mure on ühistute juurde viivate teelõikude korrashoid. Ühistu territooriumi asfaltimine on ühistu enda mure, linnalt on võimalik saada selleks toetust. Hea näide on Vilja tänav 8 ümbruse kordategemine koostöös linna ja ühistuga. Praegu on linnal käsil linnalähiste asulate ühendamine kergliiklusteedega. Näiteks Parksepast Võruni 10 kilomeetrit kergliiklusteed,“ rääkis Kalev Ilves.
Võrus korraldatakse kord aastas korteriühistute esindajatega linnavalitsuses ümarlaud. Probleeme tekib sügisel puulehtede koristuse ja äraveoga. Efektiivne on biolagunevate kottide kasutuselevõtt. Rohkesti tekitab Võrus vaidlusi parklate väljaehitamine majade juures.

Nutilahendused SmartEnCity toel

Tartu liitus mullu novembris ainulaadse Euroopa suurprojekti, SmartEnCity projektiga, et parandada kesklinna piirkonna elukeskkonda. Selle kaudu rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt 8,2 miljoni euro ulatuses linna nutilahenduste rakendamist elamute renoveerimisel ja energiasäästlikumaks muutmisel.
Projektist, mille abil korrastatakse-renoveeritakse Tartus eelmise sajandi 50–60ndatel ehitatud hruštšovkasid Turu-Aleksandri tänava piirkonnas ja Vanemuise-Tiigi-Pepleri tänava piirkonnas, rääkis foorumil Tartu abilinnapea Jarno Laur. „Targa linna projektis otsitakse uusi lahendusi, kuidas kasutada energiat säästlikumalt, kavas on kõnealustes piirkondades võtta rohkesti kasutusele päikesepaneele. Suur rõhk ongi taastuvenergia kasutusel. Otsitakse innovaatilisi lahendusi, kuidas

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 31/03/2016 15:14:28