Foto: PPA

Eelmisel nädalal korraldasid veokijuhid protestiaktsiooni politsei vastu. Ülekohtust kohtlemist tundvad juhid räägivad, et suurte reidide käigus trahvib politsei iga pisiasja eest ja see takistab juba normaalset töötegemist. Ka Kagu-Eestis ei ole rekamehed olukorraga rahul. Üks veofirma juht leiab, et politsei teeb riigi juhtkonna survel rekameestele justkui jõudemonstratsiooni.

Kuu alguses kirjutasime sellest, kuidas Võrumaa Varese külalistemaja peremehel on mõõt täis saanud. Kohe maja juures asuvas bussitaskus kontrollib ja kaalub politsei juba aastaid veokeid. Külalistemaja on aga sageli ka peatuspaigaks veoautojuhtidele, kelle soov kohta puhkamiseks ja söömiseks kasutada on seetõttu väidetavalt kahanenud.

Kuu keskpaigaks oli aga rekameestel politsei kontrollkäikudest hing täis saanud. Läinud nädala reede keskpäeval jäid veokijuhid üle Eesti keskpäeval 45 minutiks seisma, et väljendada sellega oma vastuseisu politsei ülekontrollile.

Protestiaktsioon kulges Lõuna-Eestis vahejuhtumiteta. „Ei laekunud kodanikelt kaebusi ega täheldanud ka patrullpolitseinikud liiklustakistusi või teisi ohte seoses selle aktsiooniga,“ vastas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel LõunaLehe uurimise peale.

LõunaLeht peab siinkohal tooma vastupidise näite: läinud kolmapäeva õhtupoolikul oli eravärvides politsei-Škoda peatanud Võru-Tartu maanteel kontrolliks kolm veokit. Seeläbi suleti üks suunavöönd ja sunniti taga sõitnuid vastassuunavööndisse. Juba eemalt ettevaatlikkusele manitsevaid siniseid vilkureid veokite vahele pargitud politseimasinal näha polnud.

„Meil on politseiriik”
Olukorra pingelisust rekameeste ja politsei vastasseisus illustreerib ühe Kagu-Eesti transpordiettevõtte juhi soovimatus teemast avalikult lähemalt rääkida ja seda saatnud kurb tõdemus.

„Me ei võtnud osa sellest aktsioonist. Ei ole protestijad, me laseme kõrvad lonti ja kõik, mis Taavi (peaminister Rõivas ‒ toim) käsib, kõik teeme ära,“ tõdes ta mõrult.

OÜ Plangi Trans on Võrumaa Sõmerpalu valla transpordiettevõtte, mis pakub transporditeenust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ka osa nende masinatest seisatus läinud reedel oma ameti toetuseks. „Teatud autod seisid küll siin, jah. Autojuhtidel oli see vaba valik,“ kinnitas ettevõtte juht Urmas Plangi LõunaLehele.

Veokite töö peatatakse kontrollaktsioonide ajal tundideks. „Siin peatatakse autosid kinni kümnete viisi, nelja tunni pärast saate kaalule sõita,” iseloomustas Plangi probleemi. „Ma ei räägi endast, ma vaatan seda kõrvalt. Meil on siia valda tekkinud kaks graanulitehast ja kolm saekaatrit. Kogutakse need metsaveoautod punti, pannakse viie kaupa, kümne kaupa seisma. Aga kuna meil on politseiriik, võidakse meil teha ükskõik mida. Nagu massiline karistussalk lendab kuhugi peale.”

„Kuidas peab autojuht aru saama?” küsis firmajuht lubatud kaalu ületamise kohta. „Meil pole metsaveokeid, aga ma kõrvalt vaatan. Kuidas juht teab, et kas see kasepuu on läbi ligunenud, vettinud, kui palju ta seal seisnud on. Pahatihti ei rikutagi, juhtub nii, ei lõhu siin keegi tahtlikult teed. Mina jälgiksin küll teljekoormust, mis lõhub teed, mitte kogukaalu. Eriloaga võib sõita 52 tonniga, paber annab õiguse, kas siis ei lõhu teed?“

Materjalide veidi erineva raskuse pärast on ka nende firma veokijuht trahvi saanud. „Laadis asfaldikoorma peale,” kirjeldas Plangi. „Ta oli kogu aeg sama asja võtnud sama palju. Aga lihtsalt need on eri kaalus, ühes liiv, teises paas. Selle eest sai autojuht karistada. „Üliraske rikkumine“, eks ole?!“

Jutuajamise käigus tõi Plangi palju võrdlusi ka teiste Euroopa riikidega, ka Soome kolleegidelt kuuldud suhtumise. „Seal autojuht peetakse kinni, siis omanik helistab, miks te segate mind, kas teie maksate meil liisingu kinni?“ rääkis veofirma juht.

Lubatud kaalu ületamise probleeme pole Plangi Transil eriti olnud. Kuid. „Kaks rikkumist 50 autoga ettevõttel ja mind koheldakse kui kurjategijat,” kurjustas firmajuht. „Öeldakse, et teil on kaks ülirasket rikkumist, kaks ülekaalu oli eelmine aasta. Nüüd ma pean majandusministeeriumile kiri kirja järel vastust andma, miks need asjad juhtusid. Aga samas on ettevõttel kaks autot. Kui temal oli üks rikkumine, siis tema ei ole n-ö kurjategija.”

Politsei: raskeveok on suurem ohuallikas
Palusime Lõuna prefektuurist andmeid raskeveokite jooksva aasta seaduserikkumiste kohta. Sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumisi on välja selgitatud Valgamaal 14, Põlvamaal 12 ja Võrumaal seitse. Kaalumisel-mõõtmisel tuvastatud rikkumisi on Võrumaal olnud 17, Valgamaal 12 ja Põlvamaal üks. Kõvasti suurema Tartumaa kohta on need arvud vastavalt 125 ja 24.

Lõuna prefektuuri vanemliikluspolitseinik Priit Kiidron ütles, et raskeveokite korrasoleku kontrollimise vajaduses ei saa olla mingitki kahtlust. „Raskeveoki näol on liikluses igal juhul tegu suurema ohuallikaga,” rõhutas ta. „Ammugi siis, kui raskeveoki tehnilises seisundis jääb midagi vajaka. Viin ise Lõuna-Eestis tihti läbi raskeveokite kontrollaktsioone ning võin kinnitada, et ausa hõlma ei hakka keegi. Politsei ei saada erakorralisele ülevaatusele ega koosta protokolli pisiasjade eest.”

Just aga pisiasjade eest „peedistamise“ üle kurdavadki ettevõtjad ja suuri trahve tasuma sunnitud rekamehed.

„Siin sai autojuht trahvi selle eest, et politsei esitas kavalalt küsimuse, kas peale koorma laadimist kinnitasite teie rihmad või tõstukijuht,” kirjeldas Plangi Transi juht Urmas Plangi. „Ütles, et ise. „Aga miks teil oli siis [sõidumeerik] puhkeaja peal, te ju ei puhanud.“ Kaks minutit läks selle peale ainult, aga vahet ei ole, ikkagi oli vaja trahvida selle eest.”

Firma kogemused mujal Euroopas näitavad, et põhjalike kirjalike selgitustega on võimalik puhkeaega veidike ette-taha kompenseerida, näiteks kui on vaja laeva peale jõuda. Sellesse suhtutakse mõistvalt, kuigi üldjoontes on ka mujal reeglid väga ranged.

„Töö- ja puhkeaja nõuet ei riku peaaegu keegi,” hindas Plangi. „Need on rikkujad, kes sõidavad siin ühe autoga, ja siis susserdamine käib. Autojuhid teavad, et see on karistatav, politsei kontrollib, tööinspektsioon kontrollib, kõik kontrollivad siin meid.”

Vanemliikluspolitseinik Priit Kiidron täpsustas, et töö- ja puhkeaja nõudeid rikuvad juhid enamasti kas ettevõtte nõudmisel või omakasust ajendatult. „Näiteks sõlmib veofirma lepingu, milles on juba varjatult sees eeldused seaduserikkumiseks,” illustreeris politsei esindaja väidet. „See tähendab, et logistik annab näiteks juhile töö, mida ilma seadust rikkumata pole võimalik täita. See veofirma, kes lubab juhtidel rikkuda seadust või on oma äristrateegia üles ehitanudki rikkumistele, saab ausate ettevõtjate ees konkurentsieelise.”

„Samas ei saa väita, nagu esineks neid rikkumisi massiliselt, sest väga paljud ettevõtted tegutsevad ausalt ning nõuavad ausust ka oma juhtidelt,“ tunnistas Kiidron.

Mure puhkealadega
Palju on kriitikat selle kohta, et Eestis valitseb korralike puhkealade puudus. Probleemi lahendamise vajadust on ka maanteeamet tõdenud.

„Kui hakkame Võrust Tallinna sõitma, on esimene puhkekoht 35 kilomeetri kaugusel, seal sa saaksid metsaparklas parkida,” märkis veofirma juht. „Seal pole üldse turvaline. Meil see parklasüsteem täielikult puudub. Oletame, et ta sõidaks sealt mööda, siis selle eest saaks hirmsa trahvi. Meie politsei ei andestaks seda, et sõita näiteks Tartusse välja.”

Ka politsei näeb puhkealade probleemi. „Puhkealade rohkusest ülemäära suurt rõõmu muidugi tunda ei saa, neid võiks olla alati rohkem,” nentis Kiidron. „Kui on tehtud uusi parkimisalasid, on olnud jällegi murekohaks, et seal puudub valgus, pesemisvõimalus ja muu eeldatav. On ainult koht parkimiseks, mis ilmselgelt veokijuhtide vajadusi puhkepausiks ei pruugi rahuldada.”

Samas ei õigusta tema sõnul see töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist, millega nii enda kui teiste elu ohtu seatakse.

Transpordiettevõtjad hindavad, et kohaliku politsei kontrollimised on mõistlikumad ja paindlikumad erinevalt suurtest üleriigilistest aktsioonidest. Ka Plangi leiab, et politsei ei ole tegelikult süüdi, kui neile on antud ülevalt korraldus.

„See on tegelikult jõudemonstratsioon politseilt meile,” rääkis Plangi Transi juht. „Võetakse mingi aktsioon ette ja siis hakatakse kordusülevaatustele saatma tulede pärast, millega üle terve Euroopa sõidetakse. See on ikkagi täielik absurd. Autojuhid räägivad, et tehasest tulnud auto – eriti uue – kaugtuled on kehvad, miks me peame ära võtma? Aga me võtsime lisatuled ära. Näitame politseile, et meil ei ole juhtmeid ka küljes, et meil on tuledel Hella reklaam. Ei, ei tohi olla, äkki te panete juhtmed külge, kordusülevaatusele.”

Näidete toomise vahele märgib Plangi korduvalt, et neid lugusid on nii palju, et ta võiks neist raamatu kirjutada. Tegelikult on tema hinnangul politsei aetav rida vaid jäämäe veepealne osa. Riigiasutused ja seadused teevad äriajamist ja oma tööle keskendumist liigsete tõketega keeruliseks. Abi saamiseks aga kuhugi pöörduda ei ole.

„Eestis on autojuhte vähe, noored eriti ei taha, vanad hakkavad vanaks jääma, aga töötukassad vorbivad autojuhte iga kuu mitukümmend. Kus nad jäävad? Paratamatult olen ma pidanud võtma välistööjõudu. Võtsin ukrainlased, nad on väga toredad, tahavad tööd teha, nad töötavad Euroopas meil,“ ütles Urmas Plangi.

See aga tõi kaasa uued probleemid. „Tuli üks ukrainlane, kes oli varem Tallinna ettevõttes töötanud,” kirjeldas veofirma juht. „Ettevõte läks pankrotti. Vedas Venemaale konteinereid. Me vaatasime, et tal on viisa olemas, tööluba olemas. Vormistasime ta tööle, hakkasime maksma talle ametlikku palka, mis on riigi poolt ette nähtud. Tal sai viisa läbi ja läksime uuesti taotlema. Siis avastas PPA, et me ei tohtinud võtta seda inimest endale tööle. Endine tööandja oleks pidanud tühistama viisa ja me oleksime pidanud uue viisa taotlema. Teise ettevõtte viisaga ei tohi töötada. Siis trahviti mind kui ettevõtte juhti selle eest 350 euroga. Mis Eesti riik kahju sai sellest?“

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 24/03/2016 10:01:42