Eestis pole juba ammu enam kellelegi üllatus, et Euroopat on tabanud rändekriis, mille lahendamine on keeruline ning aeganõudev. Kusjuures paljud riigid on oma immigratsioonipoliitika seisukohti poole aastaga oluliselt konservatiivsemaks korrigeerinud. Pärast Austria seisukohavõtte on konservatiivse mõtteviisi toetajate hulk jätkuvalt kasvanud. Seetõttu ei paista täna ka kõige liberaalsemale inimesele enam IRLi ettepanekud kuidagi radikaalsed.

Äsja võeti riigikogus vastu seaduseelnõu „Välismaalasele rahvusvahelise kaitsmise andmine“, mis reguleerib kas, kuidas, kui palju ja millistel tingimustel võetakse Eestis pagulasi vastu. IRLi ettepanekud lähtusid printsiibist, et Eesti otsustab ise, kui suurt hulka põgenikke suudame ühiskonnas aidata, olgu siis majanduslikus või sotsiaalses mõttes. Konkreetsemalt puudutab see seadus neid sõjapõgenikke, kes on juba Euroopas. Tänases rändekriisi kontekstis eelkõige Kreekas ja Itaalias asuvaid inimesi.

Otsuse pagulaste vastuvõtmise kohta teeb rahvaesindus ehk riigikogu läbi oma komisjoni. See tähendab ka seda, et iga otsus – ka ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta – tuleb valitsusel tuua üksikotsusena parlamendi komisjoni ette. Kui riigikogu komisjon kooskõlastust ei anna, siis valitsus tegutseda ei saa.

Samuti tehakse taustauuring ja otsused sisserändaja pagulasstaatuse osas väljaspool Eestit. Me ei hakka Eestis inimesi kuude ja isegi aastate jagu ootel hoidma.

Eesti keele õppe kohustus
Seadusesse kirjutatud väärtusnormidega paneme pagulastele kohustuse austada Eesti riigi ja ühiskonna põhiväärtusi, eesti keelt, kultuuri, kombeid ja tavasid. See pole kirjutatud seadusse deklaratiivselt, vaid eesmärgiga, et kohustust hakatakse ka järgima. Kõikidele rahvusvahelise kaitse taotlejatele seatakse edaspidi ette väärtusdeklaratsioon, millega nad peavad vabatahtlikult ühinema ja mida kohustatakse ka arvestama. Samuti on kohustus osaleda kohanemisprogrammis, kui isikule on see määratud, ja kasutada rahvusvahelise kaitse tugiisiku teenust.

Kui küsida, mida tähendab väärtusnorm juhul kui neid rikutakse, siis võib see olla aluseks elamisloa mittepikendamisele ja mõningatel juhtudel ka tühistamisele.

Samuti on töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal ehk pagulasel kohustus osaleda eesti keele õppes. Eestis elavalt rahvusvahelise kaitse saajalt, kes ei ole omandanud kahe aasta jooksul alates rahvusvahelise kaitse saamisest keeleseaduses sätestatud keeleoskustaset A2, võib nõuda keeleõppe osutamiseks kulunud summad tagasi.

Eelistoetusi pagulastel ei ole
Olemasoleva seadusega toimus ka pagulaste sotsiaaltoetuste kärpimine. Maha on võetud nende täiendavad toetused ning nüüd saavad rahvusvahelise kaitse taotlejad üksnes neid sotsiaaltoetusi, mida Eesti elanikudki, lähtuvalt tungivast vajadusest tuleb lisaks keeleõpe ja tõlge.

Oleme ajalehtede veergudelt korduvalt lugenud, kuidas pagulased hakkavad elama luksuskorterites. Tegemist oli pigem teoreetilist laadi võimalusega, kuid selle seadusemuudatusega seame selgelt kriteeriumid, milliseid toetuseid ja kui palju nad saavad. Seadusemuudatusega kaotatakse ära senine munitsipaalkorteri remondiks ette nähtud toetus (seni kuni 4455 eurot inimese kohta), samuti munitsipaalkorteri sisustamise hüvitis (seni kuni 1690 eurot inimese kohta). Oluliselt on muudetud ka eluruumi üürikulude katmise korda: seadusemuudatuse järel on eluruumi üürikulude toetus ühekordne, mõeldud vaid üürisuhte alustamisega seotud kulude katmiseks üksnes neile, kel endal selleks vahendid puuduvad. Piirmäär on sama nii üksikisiku kui pere puhul – 2016. aastal on selleks 780 eurot.

IRLi poolt tehtud ettepanekute pakett tagab rahvaesindusele kõrgeima otsustuspädevuse, kaitseb Eesti julgeolekut ja kaotab huvi tulla siia saama lihtsat raha ehk pagulastoetusi.

Ma olen veendunud, et mida selgem on riik oma seisukohtades, seda lihtsam on Eestis elavatel inimestel mõista abivajajaid ja julgust neid aidata. Muudatused toovad kodanike ootused seadusandlusse ja muudavad need üheselt mõistetavaks ka sisserändajaile. Loodan väga, et see eelnõu aitab ühiskonnas maha võtta kirgi ja pingeid. Oleme nõudlikud, aga ka abivalmid.

 

Autor: PRIIT SIBUL, Riigikogu IRLi fraktsiooni esimees
Viimati muudetud: 24/03/2016 09:55:58