Foto: erakogu

EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola teenib kogudust üheksandat aastat. Kirikuaasta tähtsamate pühade eel kõneleb õpetaja sellega seotud tavadest ja inimese loomusest ning avab veidi Võru praostkonna aasta üritust.

Põlva Maarja koguduse pastor Toomas Nigola (35) kohtub teenistusvälisel ajal soovijatega kunagise pastoraadimaja katusekorrusel, kus asub ta hubaselt avar tööruum.

„Kui kirikus sakslastest pastorid teenisid, elasid nad selles majas, mida siis tuntigi pastoraadina,” märgib ta. Kogudusele kuuluvas majas on praegu mitu asutust ning neid, kes maja lugu ei tea, on rootslastele kuuluva kommertspanga ruumide sildi järgi kerge kirikuõpetaja juurde juhatada.

Aegade jooksul on paljude majade kasutus muutunud, nii nagu ka eestlaste usk Jumalasse ja tema Poega. Põlva valla 10 000 elanikust käib pühapäeviti kirikus üle saja.

Õpetaja Nigola ütleb, et ülestõusmispühad on kirikuaasta keskseimad pühad just lunastuse müsteeriumi tõttu.

Täna toimub ka Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus suure neljapäeva missa. „Jeesus pesi enne püha õhtusöömaaega oma jüngrite jalgu, sest pidulikuks istumiseks tuli tolmused jalad puhtaks pesta. Kuigi juudid pidasid jalgade pesemist orjade tööks, lähtus Jeesus sellest, et kes tahab suur olla, peab teiste teenija olema,” meenutab õpetaja.

Paraku valitseb tänapäeval rohkem eneseupitamist kui teiste teenimist. „Meil ei ole valdav mõte, et igaüks saab suur olla vaid selle läbi, kui palju ta teiste heaks teeb,” lausub ta.

Kui teenistus on lõppenud, võetakse altarilt kõik kaunistused ära, mis tuletab meelde, et ka Jeesuselt võeti kõik ära.

Jeesus ohustas juudi rahva juhtide arusaamu ja ühiskonnakorraldust, mida võimukandjad ei suutnud taluda. „Kui mõnel meie opositsioonierakonna poliitikul on riigi arenguks hea mõtte, laseb koalitsioon selle reeglina põhja,” leiab Nigola sarnasusi kahe sajandi taguse ajaga. Paljude võimukandjate loomus ei ole sajanditega muutunud.

Suurel reedel, kui Jeesus Kolgata mäele viidi ja seal risti löödi, on Põlva kiriku aias ristiteepalvus ning peavärava juurest algab 14 peatusega kannatuste tee ehk Via Dolorosa käik, mis lõpeb jumalateenistusega kirikus.

Vaikne laupäev on kristlastele vaikne ootuste päev, kui midagi ei tehta. Alles hilja õhtul kogunetakse taas kirikusse, kus toimub ülestõusmisöö vigiilia ehk koguöine jumalateenistus.
„Laupäeva õhtul süüdatakse Põlvas paasaküünal, see sümboliseerib Kristuse ülestõusmist, valgust ja uut elu, mis tema tõusmisega koitis. Paasaküünal viiakse pidulikult kirikusse, kus iga kristlane saab sealt oma küünlaga tule ehk valguse,” räägib koguduse õpetaja.

Suure nädala sündmused lõpetab Kristuse ülestõusmisele pühendatud püha missa esimesel ülestõusmispühal.

Püha missa on aeg, mis on inimestele antud, et nad saaksid maailma muredest ja raskustest välja astuda, ning samas annab see aeg neile maailma tagasiastumiseks jõudu.

Naudingutele orienteeritud mõttelaad

Kõneldes enamiku tänapäeva inimeste soovidest ja mõttemaailmast, leiab Nigola, et paljude üle valitseb naudingutele rajatud elu, kus inimesed soovivad kogu aeg ennast ainult hästi tunda.

„On neid, kes ei soovi oma riigi ülesehitamisel osaleda, selle asemel lähevad sinna, kus saavad valmis hüvesid nautida,” arutleb Nigola. „Olles päevast päeva reklaami ja pealiskaudse informatsiooni sees, suudavad vähesed neid eirata.” Maailma muutmine algab igaühest.

Inimest on paraku õpetatud või ta on õppinud tunnetele reageerima, kahjuks ei tea paljud, et otsustav on eelkõige tahe. „Tunnetega saab manipuleerida, kuid tahe on rohkem inimese vabaduse ja inimeseks olemisega seotud,” selgitab usutletav. „Kristlikus mõttes tähendab vabadus seda, et inimene mõtleb, mis on õige ja hea, ning elab selle järgi ega ole oma tunnete ori.” Ta lisab, et enda peremeheks saamisel peab inimese tahe olema jumalasõnale allutatud.

Kes ennast ei kontrolli, neile on isekus ja hoolimatus kerge tulema. „Niinimetatud hõbereegel on, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse,” räägib õpetaja. „Kristuse kuldreegel ütleb, et kohtle teisi nii, nagu soovid, et sind koheldakse. Selle järgi on palju raskem käituda. Kuigi Jeesus ohverdas enda inimeste pattude eest, ei ole patt maailmast kuhugi kadunud.”

Nigola sõnul on paljud inimesed Jumalale selja keeranud ning soovivad ise hea ja kurja üle otsustada. Selle tagajärjel on nad loojaga ühenduse kaotanud ja patused.

Oleme pärispatu saanud pärandina, kuna oleme sündinud pattu langenud maailma, milles valitseva kurjuse ja enesekesksuse oleme omaks võtnud, leiab pastor. Kristliku arusaama kohaselt on ka inimestes olev kiuslikkus ja teised halvad omadused patuse maailma osa, kuid kunagi pole hilja hakata omandama kristlikku suhtumist.

Igavikulise asjaga tegeleja
Pärnumaa juurtega õpetaja Nigola ei aimanud gümnaasiumis õppides, et temast võib millalgi kirikuõpetaja saada. „Lõpetasin gümnaasiumi eksternina kahe aastaga, kuid neil aastail olin ma nii-öelda patsiga poiss ehk töötasin IT-valdkonnas, unistasin ajakirjanikuametist ning lugesin filosoofiat ja religiooni puudutavat kirjandust,” meenutab ta. Ühel hetkel selgines kutsumuse tunnetamine ja soov midagi tõeliselt olulist ära teha ning noor mees otsustas vaimulikuks õppida, kuna vaimuliku tööl on igavikuline väärtus.

Ta ei ole jäänud pidama usuteaduste instituudist saadud hariduse juurde, vaid õpib praegu Tartu ülikoolis kommunikatsiooni juhtimist. „Töötan veidi ka kirikuvalitsuse juures, kus minu kohustuseks on kiriku kodulehe sisu ja Facebookiga tegelemine,” nimetab ta õpingute vajalikkuse ühe põhjuse.

Kuigi luteri kirik on suurima liikmeskonnaga kirik Eestis, ei saa ka nemad liikmelisusega hõisata. Aastaid tagasi oli see rahvakirik, mille kogudustel oli palju liikmeid. Tänapäeval ei astuta koguduste liikmeks enam kergekäeliselt, vaid sisemiste veendumuste põhjal.

Eeloleval suvel korraldavad Võru praostkonna kogudused Võru- ja Põlvamaal misjonipäevad. Päevad kulmineeruvad 20. augustil vaimuliku laulupeoga Põlvas. Nigola sõnul on misjonipäevad hariva iseloomuga, kuna kogudused kutsuvad esinema usumaailma põhjalikult tundvaid inimesi, kellega kohaletulnud saavad pärast loengut juttu ajada.

Samal ajal toimub Põlvas ka noorte kristlik loomelaager, kus tegeletakse mitmesuguste kunstidega tantsust maalimiseni.

Rohkem kui kaheksa Põlvas elatud aastaga on õpetaja Nigola ja tema pere siin kenasti kodunenud: lapsed käivad koolis ja muusikakoolis ning perel on tekkinud sõprade ring.

Õpetaja lööb kaasa kaitseliidu Põlva malevas ja käib aeg-ajalt abipolitseinikuna korrakaitsjaid toetamas. Gümnasistidele õpetab ta ladina keelt ja eetikat.

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 24/03/2016 09:50:08