On omavalitsuste kosimise kõrgpunkt, sest ridamisi tehakse üksteisele liitumisettepanekuid. Eelmisel nädalal otsustati Võru linnavolikogus teha liitumisettepanek kõigile teistele Võrumaa omavalitsustele (12) ja neljale Põlvamaa vallale, kuid samasuguseid ettepanekuid on teinud teisedki Võru- ja Põlvamaa aktiivsed omavalitsused. Mida arvavad linna ettepanekust selle saajad ja tegijad?

Võrumaa Vastseliina valla volikogu esimees Urmas Juhkam ütles, et kuigi volikogu on liitumist arutanud, pole neil veel selget seisukohta, milliste omavalitsustega liituda.

Ühe variandina on arutatud kunagise kihelkonna piires omavalitsuse moodustamist. Sinna kuuluksid Vastseliina kõrval veel Misso ja Lasva vald Võrumaalt ning Orava vald Põlvamaalt. Ta märkis siiski, et kõik ettepanekud väärivad läbi mõtlemist.

„Alguses kõneldi, et liitunud omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest, hiljem pakuti selle elanike arvuks juba 11 000. Enne ei saa midagi konkreetset otsustada, kui haldusreformi muutmise seadus on vastu võetud,” rääkis Juhkam.

Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp märkis, et kuigi volikogu arutab Võrust tulnud ettepanekut, ei ole Antsla kandis Võru linnaga liitumise soovi. Antsla on ise teinud mitmele naabrile liitumisettepaneku. „Me saame ka üksi hakkama, kuid koos on parem,” sõnas ta.

Antsla siiski üksi jätkata ei saa, sest riik on kehtestanud elanike miinimumarvuks ühes omavalitsuses 5000 inimest, kuid Antslas vallas elas 1. jaanuari seisuga 3398 inimest.

Piiriäärse Mõniste valla volikogu esimees Tõnu Lindeberg ütles, et Mõniste tegi mõni aeg tagasi maakonna kõigile omavalitsustele liitumisettepaneku, et reformimõtted ka Võrumaal liikuma hakkaks. „Eelistaksime küll suurt omavalitsust. Praegu on meile parim lahendus Rõugega liitumine ja me ei saa Rõugega liitumisele mingil juhul ära öelda, sest siis jääb meil üle Antslaga liitumine, kuid paraku jääb Antsla Mõnistest kõrvale,” arutles ta ja lisas, et hea oleks, kui veel mõni omavalitsus Rõuge-Haanja-Varstu-Mõnistega liitumisprotsessis ühineks.

Lindeberg ütles, et mõnistelased suhtuvad liitumiseelsesse aega rahulikult ja neil tehakse kindlasti rahvaküsitlus.

Rõuge vallavanem Tiit Toots sõnas, et valla esindajad on omavalitsuste liitumisega seonduvat arutanud kõikide naabervaldade esindajatega. Jaanuaris tegi Rõuge vallavolikogu liitumisettepaneku Haanja, Mõniste ja Varstu vallale. „Märtsikuu jooksul loodame neilt meie ettepanekule vastuse saada ja pärast seda selguvad edasised sammud,” lausus Toots.

Vallavanem märkis, et rõugelasena pooldab ta nimetatud nelja omavalitsuse liitumist, sest väiksemates omavalitsustes on otsustusprotsessid elanikele lähemal ja inimeste hääl jõuab paremini otsustajateni. „Võrumaa suure ühisvalla puhul võib võim rahvast kaugeneda ning väljaränne uue hoo saada,” lisas ta.

Omavalitsustes on tutvumisringide aeg
Põlvamaa Orava valla volikogu esimees Ilmar Ploom ütles, et volikogu on saanud kolm liitumisettepanekut, millest esimese tegi Räpina vallavolikogu. „Konkreetselt me veel otsust teinud ei ole, kuid arutanud oleme küll. Kelle elukohale on lähemal Räpina, pooldavad Räpinaga liitumist, kes elavad Võrule lähemal, nagu mina, on Võru linnaga liitumise poolt,” rääkis Ploom. Ta lisas, et Vastseliinaga liitumine ei ole veel kõlama jäänud.

Põlvamaa Kanepi valla vanem Mikk Järv sõnas, et Võru linnavolikogu ettepanek tuli neile ootamatult. Kanepi vallavolikogu on teinud ise ühe ettepaneku ja saanud neli ettepanekut liitumiseks.

„Tegime liitumisettepaneku Laheda, Valgjärve ja Kõlleste vallale Põlvamaalt ja Urvaste vallale Võrumaalt,” rääkis Järv. „Lävime nende piirkondadega kõige tihedamini ning meil on ühiseid projekte. Urvaste vallaga seob meid Pokumaa, mida mõlemad toetame.” Ta lisas, et Kanepile on varem ettepaneku teinud Otepää, Põlva ja Kõlleste vald.

Kanepi poolt vaadates on Võrus ja Põlvas rohkem teenuseid kui Otepääl. Viimases on vaid poed ja tervisespordi võimalused. „Võru linnaga liitumise korral on linna ja valla ühise piiri tõttu võtmeroll Võru vallavolikogul,” sõnas ta.

Kanepi elanikuna eelistab Järv loomulikult oma vallavolikogu tehtud ettepanekut ja kui see mingil põhjusel praegusel, n-ö tutvumisringi ajal langeb, hakatakse teisi ettepanekuid kaaluma.

„Eelistame ikkagi sellist varianti, mis on kõigile liituvatele omavalitsustele vastuvõetavaim,” lausus Kanepi vallavanem.

Järve sõnul teavad omavalitsused suhteliselt vähe plaanitavast haldusreformist ehk teisisõnu, asi on veel toores. „Numbrid on välja käidud, kuid haldusreformi seaduse eelnõu läks alles riigikokku. Eelnõusse tuleb kindlasti muudatusi. Loodan, et suveks see ikka vastu võetakse,” märkis Järv.

Võru vald otsib parimat varianti
Mitu küsitletud omavalitsuse ja volikogu juhti ütles otsesõnu, et Võrumaal on parim positsioon Võru vallal, kuna see piirneb rõngasvallana ümber linna. Selline positsioon võimaldab tal initsiatiivi näitamata valida endale igas mõttes sobivaim variant liitumiseks.

Nii ei saa Võru linn ilma Võru vallaga liitumata ka teiste valdadega liituda, sest neil ei ole ühist piiri. Võtmeroll selles, mitu omavalitsust Võrumaale lõpuks jääb, on ka Võru vallavolikogul.

Võru vallavolikogu ei ole vallavanema Georg Ruuda sõnul ühelegi omavalitsusele liitmisettepanekut teinud ega plaani ka teha. Vald ise on saanud kuus ühinemisettepanekut, kõigi nende tegijate esindajatega plaanitakse läbirääkimisi pidada. „Võib-olla tuleb mingis etapis rahvaküsitlus korraldada, sest ühinemisvariante on palju,” lisas Ruuda.

Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden tunnistas, et naabrite ettepanek tuli neile üllatusena ja seda ei saa puhta kullana võtta. Ta kordas vallavanema öeldut, et vallavolikogu ei lükka ühtegi ettepanekut tagasi. „Me ei tea, milline neist on parim, sellepärast peame kõigiga läbirääkimisi ja pärast seda kujundame seisukoha. Sellel aastal on toimunud kolm volikogu istungit ja igal oleme liitumist arutanud. Volikogu liikmetest enamikul on seisukoht liitumise küsimuses,” rääkis Süüden. Ta lisas, et tema teada on valla elanikest ülekaalus need, kes eelistavad eraldi jätkamist. 1. jaanuari seisuga elas vallas 4830 inimest, mis tähendab, et vald peab vähemalt ühe väikese naabervallaga liituma.

Süüden loodab, et vallavolikogu seisukoht liitumise kohta on selgunud suveks.

Võru linnavolikogu aseesimees Tõnu Jõgi ütles, et enne kui linn ei saa Võru vallast nõusolekut läbirääkimiste alustamiseks, ei ole linnal mõtet kellegagi läbirääkimisi alustada.

Võru linn on tugev ka liitumata
Ühelt poolt võib Võru vald nautida olukorda, et saab otsustada, kas teised omavalitsused saavad linnaga liitumisläbirääkimisi alustada või mitte, teisalt ei pruugi see seisukoht ühtida Võru valla osa elanike seisukohtadega liitumisest.

Küsimusele, miks linnavolikogu otsustas liitumisettepaneku teha 16 omavalitsusele, vastas Jõgi, et liitumisskeemide vaagimise järel jõuti arusaamisele, et ükski variant ei anna linnale majanduslikult midagi juurde, kuid kõik variandid lisavad halduskoormust. Seega jääb linn tugevaks omavalitsuseks ka liitumata.

„Kui osa omavalitsusi maakonna keskel liitub, tekib küll keskel tugev omavalitsus, kuid äärealad võivad veelgi keerukamasse seisu jääda,” nimetas ta ühe põhjuse, miks Võru linnavalikogu tegi liitumisettepaneku 16 omavalitsusele.

„Osale Põlvamaa väikevaldade elanikele, nagu Laheda, on ju Võru linn lähemal kui Põlva,” lisas ta.

Jõgi märkis, et liitumise eel ei saa välistada, et siin-seal mõtlevad valdade juhid nii oma valla kui ka isiklikule kasule. „Suurvallas suureneb konkurents ametikohtadele ja sellest tulenevalt võib nii mõnigi vallajuht otsida liitumiseks just temale sobivaid variante,” selgitas ta.

Jõgi loodab, et reformi lõpus saavad liitunud omavalitsused ka rohkem otsustusõigusi ja vähenevad ministeeriumides paika pandud kasutusotstarbelised rahaeraldused. „Suure omavalitsuse haldussuutlikkust on aja jooksul võimalik suurendada. Mida suurem omavalitsus, seda rohkem võimalusi on tugevamaid spetsialiste valida,” vaatas Jõgi ettepoole.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/03/2016 12:14:33