Vana-Koiola hooldekodu juures käivad reoveesüsteemi ümberehitustööd, külaelanike arvates aga alustati nendega liiga hilja. Foto: Vidrik Võsoberg

Maalilise järve kaldal asuv kohalik hooldekodu on kanalisatsioonisüsteemi ehitaja saamatuse tõttu juba mõnd aega reostanud reoveega ümbruskonna armastatuimat suplusveekogu. Mitmesaja kurja külaelaniku survel asuti probleemi lahendama, see osutus erinevatel põhjustel aga kaunis keerukaks ja ajamahukaks ettevõtmiseks.

Põlvamaal Laheda vallas Vana-Koiola külas rajati peale kohalikke valimisi järve kaldal asuva endise Vana-Koiola kooli ruumidesse hooldekodu, kuhu vanurid asusid elama 2014. aastal. 2015. aasta aprillis teatas esimene külaelanik keskkonnainspektsioonile, et Vana-Koiola sotsiaalkeskus juhib oma reovee järve kaldale, kust see edasi imbub nii pinnasesse kui voolab järve.

„Kogu suvi, mil inimesed paarikümne meetri kaugusel reostusest ujumas käisid, voolas reovesi jätkuvalt järve,” pahandas kohalike elanike esindajana LõunaLehe poole pöördunud Meelis Vana. „Laheda vallavalitsus ei teavitanud inimesi tekkinud olukorrast. Kurb, et vallavalitsus inimestest ja keskkonnast ei hoolinud.“

Sügiseni ei tehtud tema sõnul olukorra lahendamiseks midagi. „Kohalike elanike kannatus katkes ning ühiselt hakati pöörduma nii keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti kui ka Laheda vallavalitsuse poole, et järve reostamine lõpetataks,” kirjeldas Vana. „Külaelanike suhtlemise hõlbustamiseks loodi oma netifoorum, kus üksteist hoiti asjade käiguga kursis. Asuti koguma allkirju järve reostamise lõpetamise toetuseks. Kokku saadi ligikaudu 200 allkirja. Allkirju olnuks veelgi, aga mitmed kohalikud ei julgenud allkirjaga ettevõtmist toetada, kartes hilisemat vallavanema pahameelt.“

Küsisime vallavanem Sirje Tobrelutsult, mille tõttu ei ole suudetud kirjeldatud reostust peatada.

„Tegemist on hooldekodu majaga, mille kanalisatsioonisüsteem ei tööta nõuetekohaselt,” tõdes vallavanem. „Selleks, et peatada heitvee imbumine järve, tuleks hooldekodu ajutiselt sulgeda. See lahendus on valla jaoks mõeldamatu, sest hooldekodu kliente pole võimalik mujale paigutada. Et töö saaks nõuetekohaselt ja probleemideta tehtud, on enne vaja teha pinnase uuringud ning saada kooskõlastused erinevatelt ametiasutuselt. Menetlemine ja vastava dokumentatsiooni tagamine võtab aega.“

Inspektsioon: vald teeb tõsiseid pingutusi
Ettevõtmise ajamahukust kinnitab ka keskkonnainspektsioon, kelle teatel on vald olnud probleemi lahendamisel tubli.

„Sellistele probleemidele paraku väga kiireid lahendusi ei ole,” vahendas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. „Vald on probleemi lahendamiseks teinud tõsiseid pingutusi, aga igaks tegevuseks on oma ettenähtud kord ning kõik need sammud – eksperdiarvamuste küsimine, vajalike tegevuslubade hankimine, hangete korraldamine jne – võtavad omajagu aega. Kuna siin on tegu ehitusliku küsimusega, kuidas imbsüsteemi ehitada, oli vaja ekspertide arvamust, ilmnes veel, et neil on erinevad arvamused. Võime kinnitada, et tegutsetud on pidevalt ning kooskõlastatult keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaametiga.“

Keskkonnainspektsioon alustas reovee järvekaldale suunamise tõttu haldusmenetlust, mille eesmärk on asutuse teatel saavutada, et hooldekodus tekkiva heitvee suublasse juhtimine toimuks õiguspäraselt. „See on meie kui järelevalveasutuse ülesanne,” kinnitas Tuul. „Probleemile lahenduse otsimisega tegeleb vald koos sotsiaalkeskusega. Praegu võib öelda, et vald ja hooldekodu teevad kõik, et reostust miinimumini viia, nii et mingit tõsist keskkonnareostuse ohtu praegu ei ole.”

Probleemi lahendamine vindus
„Kallasalal, kuhu reovesi juhitakse, oli taimestik suvel ebaloomulikult roheline ning kuiva jalaga ei ole sealt võimalik läbi kõndida,” kirjeldas külaelanik Vana. „Selline olukord kestis terve 2015. aasta kevade, suve, sügise ja osaliselt ka talvel.”

Tema sõnul juhiti vähemalt kümme kuud reovett ja ei Laheda vallavalitsus ega keskkonnainspektsiooni ei võtnud midagi ette. Alles siis, kui külaelanikud aktiivselt vallavalitsust, keskkonnainspektsiooni ja -ametit survestama hakkasid, algas Vana teatel olukorra konkreetsem lahendamine. „Tehti ekspertiis, mis selgitas välja, et ehitaja on ehitanud projektist mööda, näiteks oli paigaldanud poole väiksemad mahutid, ehitusjärelevalvet ei ole nõuetekohaselt teostatud ning ilmnenud on ka vallavalitsuse juhtimisvead,“ sõnas Vana.

Kodaniku väitel teatas vallavanem volikogus, et ka järveäärsete elanike kanalisatsioonisüsteeme tuleb hakata koos keskkonnainspektsiooniga kontrollima ning vajaduse korral tuleb kohalikke trahvida.

„Mis puudutab väidet, et vald tahab koos keskkonnainspektsiooni Põlvamaa bürooga hakata järveäärsete kinnistute kanalisatsioonisüsteeme kontrollima, siis sellist kokkulepet meil vallavalitsusega ei ole,“ täpsustas Leili Tuul.

Appi tõttas sibiauto
Meelis Vana selgitas, et vallavalitsusele tehti ettepanek reoveemahuteid paakautoga tühjendada, et vähendada Vana-Koiola järve reostust. Mahutite tühjendamisi alustati selle aasta jaanuaris. Sellega järve reostamine lõplikult ei lõppenud, sest kanalisatsioonitorust eraldus jätkuvalt reovett, küll aga enam mitte nii suures koguses.

„Kuni käimasoleva reoveesüsteemi ümberehituseni korraldas vald biopuhasti mahutite tühjendamise reoveest paakautoga ning selle üleandmise lähimas purgimissõlmes,” täpsustas keskkonnainspektsiooni esindaja. „Samuti on sotsiaalkeskuses optimeeritud vee tarbimist ning kasutusele on võetud keskkonnasäästlikke pesemis- ja puhastusvahendeid.”

Küsisime ka vallavanemalt, miks paakautolahendust varem kasutusele ei võetud. „Mis puudutab paakautoga vedamist, siis see on kõige halvem lahendus, sest see häirib puhastite töötsüklit ja tekitab puhastusbakterite hävimist,“ selgitas Tobreluts.

Praegu tehakse reoveepuhastussüsteemi ümberehitustöid ning vald on kinnitanud, et sel kevadel viiakse need lõpule.

„Keskkonnaamet andis meile ülesande teha ehitusgeoloogiline uuring,” kirjeldas vallavanem. „Uuringu teostas OÜ Rei Geotehnika. Nende seletuskirjas on soovitus: puuduvad lihtsad lahendused. Uuringute käigus selgus, et moreenikiht ehk tihe savikiht ulatub liiga sügavale ega lase heitveel algselt planeeritud ulatuses imbuda. Pinnase vähese veeläbilaskvuse tõttu peaks imbsüsteem olema võimalikult suurel pindalal.”

Ta selgitas, et ümberehitamise projekt täiendab ja laiendab imbväljaku ala ehk tuleb rajada pinnasefiltersüsteem, mis koosneb nii horisontaal- kui vertikaalfiltritest. Olemasolevad puhastid paigutatakse ümber, et need saaksid süsteemselt tööle hakata.

Kes vastutab? Mis raha eest?
Üks külaelanik Meelis Vana poolt õhkuvisatud küsimustest on see, miks ei lastud kanalisatsioonisüsteemi ehitajal oma vigu garantiiperioodil parandada. Vallavanema sõnul pöörduti garantiiperioodil korduvalt ehitaja poole, kuid planeeritud kokkusaamistele too ei ilmunud.

„6. jaanuaril 2015 kirjutas ehitaja esindaja järgmise meili: „Kahjuks meie eelarve ei võimalda enam objektiga tegelda. Oleme mõnes mõttes väike orjafirma teie valla jaoks.“ 2. septembril 2015 kirjutas ehitaja, et on esitanud 25. augustil pankrotiavalduse seoses 2014. aastal tekkinud kahjumi ja suurte võlgadega,“ kirjeldas vallavanem Tobreluts suhtlust ehitajaga.

Vallavalitsus leidis, et probleemi kiireks lahendamiseks on parim võimalus leida uus ehitaja. „Samuti ei ole me välistanud võimalust ehitaja vastu kahjunõue esitada. Pole välistatud, et ümberehitamise käigus avastame ka muid vigu,“ lisas vallavanem.

„Ümberehitus läheb maksma ligikaudu 18 000 eurot, suurema osa rahastusest saime riigilt,” ütles Tobreluts. „Lisakulutused rahana saab kokku arvestada, kui töö on valmis. Praegu on lisakulutusi tehtud ehitusgeoloogilisele uuringule. Täiendatud projekti eest ei tasunud vald midagi.”

Ta lisas, et ajakulu ei ole mõõdetud ja seda aega ei saa nagunii enam keegi tagasi. „Selliste probleemide lahendamine ongi kahjuks aeganõudev,” tõdes vallavanem. „Probleemi lahendamisel on järgitud vastavate ametite nõudeid. Oleme teinud kõik selleks, et süsteem hakkaks normaalselt tööle. Kaasatud on palju spetsialiste ja häid nõuandjaid. Oleme tänulikud kõigile, kes on kaasa aidanud.”

Külaelanik Meelis Vana soov on, et järv taastuks võimalikult kiiresti ujumiskohana. „Mõne kuu pärast on algamas taas rannahooaeg. Loodame, et uus rajatav kanalisatsioonisüsteem hakkab seekord tööle ning järv taastub reostusest nii, et inimesed saavad rahulikult ujumas käia,“ sõnas ta.

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 17/03/2016 12:11:38